Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Detektoristide elu tehakse keerulisemaks (14)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Andrei Roosilla sõnul selgub sageli alles kohale minnes, kas maaomanik üldse lubab põllule otsima minna.
Andrei Roosilla sõnul selgub sageli alles kohale minnes, kas maaomanik üldse lubab põllule otsima minna. Foto: Erakogu

«Mustade» arheoloogide rüüsteretked teevad muinsuskaitsjaid murelikuks ja nii on kavas teha neile kohustuslikuks ametnike teavitamine enne metallidetektoriga kodust lahkumist.

Muinsuskaitseameti juhi Siim Raie sõnul laieneb detektorism (metallidetektoriga leidude otsimine – toim) Eestis kiiresti. Mullu tuli muinsuskaitsjatel mitmel korral käia mälestisi valvamas, et neid rüüstamise eest kaitsta. «Mina nimetan detektorismi subkultuuriks ja seal levib info väga kiiresti,» tunnistas ta.

««Mustad» arheoloogid on nagu rändtirtsude parved, tavaliselt lendavad põllule, ka keelualadele, kahekesi kuni viiekesi, mõnikord on neid ka rohkem, jooksevad-kammivad mingi ala 10–30 minuti jooksul läbi ja sõidavad edasi, järgmisele põllule,» rääkis kogenud detektorist Andrei Roosild. Ta mõistab riigi soovi leide kaitsta, kuid ei usu välja pakutud lahendusse.

Tagasi üles