/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/10/18/5970897t1hdcdd.jpg)
Riigikohus võttis menetlusse Narva endise prefekti ja volikogu eksliikme Artur Pärnoja süüasja, kirjutab Põhjarannik.
Riigikohus hakkab arutama Narva eksprefekti süüasja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viru maakohus mõistis Pärnoja süüdi mullu 19. juunil ja karistas teda dokumendi võltsimise ning võltsitud dokumenti kasutamise eest rahalise karistusega 1369 eurot. Kohus tunnistas dokumendi võltsimises süüdi ka Diana Kožina, karistades teda rahalise karistusega summas 936 eurot. Kolmanda süüdistatava − OÜ Sidiv Õigusbüroo − mõistis kohus võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise süüdistuses õigeks.
Viru ringkonnaprokuratuur süüdistas Pärnoja selles, et ta omastas 300 000 krooni ehk ligi 20 000 eurot, mille kannatanu oli Pärnoja juhtimisel tegutsenud OÜ Sidiv Õigusbüroole laenanud. Tagasimaksmise kohustusest vabanemiseks esitas Pärnoja sama laenu puudutanud tsiviilvaidluse raames kohtule OÜ Sidiv Õigusbüroo eelmise juhatuse liikme Diana Kožina allkirjastatud avalduse, milles Kožina kinnitas, et OÜ Sidiv Õigusbüroo sai 2008. aasta 300 000 krooni laenu hoopis Artur Pärnojalt, mille viimane andis väidetavale kannatanule Diana Kožina juuresolekul.
Samuti esitas Artur Pärnoja tsiviilvaidluse raames kohtule dokumentaalse tõendina väidetavalt 23.07.2008 sõlmitud laenulepingu, mille kohaselt laenas OÜ Sidiv Õigusbüroo Artur Pärnojalt 300 000 krooni. Dokumendiekspertiisiga tuvastati aga, et nimetatud laenuleping on tegelikult koostatud ja allkirjastatud tagantjärele, alles 2013. aastal.
Kohus asus tõendeid hinnates seisukohale, et 300 000 krooni laenamine väidetava kannatanu poolt OÜ-le Sidiv Õigusbüroo ei ole tõendamist leidnud. Praegusel juhul on kohtule esitatud tõendite pinnalt alust arvata, et lepingus väljendatu ei kajasta pooltevahelise õigusliku suhte tegelikku sisu ning asjakohane leping on näilik. Kannatanu ise on olnud ebajärjekindel oma nõuete esitamisel ning väljendanud ka Pärnojaga toimunud telefonivestluses, et laenuleping on üksnes näilik ja vormistatakse tagantjärele tegeliku õigusliku suhte, ja võimalik, et ka tegelike poolte varjamiseks.
Tartu ringkonnakohus tühistas eelmise aasta 31. oktoobri otsusega Viru maakohtu 19. juuni otsuse osaliselt osas, kus Pärnoja mõisteti ühes episoodis õigeks võltsitud dokumendi kasutamises ning Diana Kožina mõisteti õigeks dokumendi võltsimises 3. novembri 2013 avalduse esitamisega seonduvas episoodis ja valeütluse andmises. Ringkonnakohus mõistis nad nimetatud süüdistustes süüdi ja mõistis Pärnojale liitkaristuseks 1480-eurose ning Kožinale 1560-eurose rahalise karistuse. Samuti muutis ringkonnakohus Pärnoja omastamissüüdistuses õigeksmõistmise õiguslikke põhjendusi.
Pärnoja kaitsja kaebas otsuse riigikohtusse ning kaebus võeti sel kolmapäeval menetlusse.