Politsei ajas nimekaimud segi: Pihkva elanikule mõeldud trahviteate sai hoopis Eesti kodanik

Kiiruse mõõtmine. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kujutage ette olukorda: te elate Tallinnas ning linnast välja ei sõida. Järsku  aga saate teate, et ületasite kusagil Venemaa piiril, kahesaja kilomeetri kaugusel kodust kiirust ning peate nüüd trahvi maksma. Teatel on teie nimi, sünniaeg ja isegi isikukood. «See pole võimalik, mind polnud seal!» - hüüate teie. Aga keegi ei usu teid. Ei uskunud alguses ka Rus.Postimehe toimetus, kui kuulis seda lugu.

«Neljapäeval, 18. jaanuaril, sain teate selle kohta, et justkui olevat ma 17. jaanuaril 2018 kell 12.33 viibinud Põlvamaal Põlva vallas Ahja külas Tartu-Räpina-Värska maanteel ning ületanud lubatud kiirust. Trahv 100 eurot. Tegelikult viibisin ma sel hetkel Tallinnas oma töökohal, mida osakonna juhataja võib kinnitada. Auto, mille ainuke omanik ja kasutaja olen mina ise, seisis minu töökoha juures parkimisplatsil. Teates on märgitud minu isikukood, kuid elukoht ja telefoninumber on hoopis teise, Venemaa Föderatsioonis Pihkva linnas elava inimese omad. Kodakondsuseks on märgitud Eesti oma,» alustas Aleksandr Petrov oma lugu.

Esimene mõte, mis talle pähe tuli: keegi kuritarvitas tema isikuandmeid, ehkki oma juhiluba või ID-kaarti pole ta kunagi kaotanud. Aleksandr otsustas esitada politseile avalduse võimaliku kuriteo kohta, kuid seal, olles selle segase loo ära kuulanud, soovitati esmalt pöörduda isiklikult selle patrullpolitseiniku poole, kes oli kiiruseületaja peatanud, või Lõuna prefektuuri.

Aleksandr otsustas arusaamatus olukorras helistada teates märgitud Vene numbril, et vestelda kiiruseületaja endaga. Selgus, et ka tolle nimi on Aleksandr Petrov. Mees kinnitas, et oli 17. jaanuaril Eestis ning ületas kiirust. Aga kust ta sai Eesti elaniku isikukoodi ning miks ta seda kasutab? Nüüd oli Venemaa Aleksandri kord imestada. Ta kinnitas, et on Vene kodanik ning tal pole aimugi, mis on isikukood ning loomulikult ei saanud seda kasutada. Patrullpolitseinikule esitas ta oma Vene dokumendid ning juhiloa.

On see isikuandmete vargus või rumal katse hoiduda trahvi maksmisest? Me arutasime erinevaid versioone, kuid ei suutnud ühestki kinni haarata. Et tänapäeval, kui kõik andmed on kantud arvutisse, ajaks politsei lihtsalt kaks Aleksandr Petrovi omavahel segamini? Ei või olla. Seda enam, et õiguskaitseorganitel on isiku tuvastamiseks usaldusväärsed vahendid: kiiruseületaja isikudokumentide ja juhiloa ning transpordivahendi tehnilise passi kontrollimine. Pealegi, Aleksandr Petrove on Eestis palju ning miks tuli trahv just meie lugejale, mitte näiteks Venemaa saadikule Eestis, kes (viime siis olukorra juba täieliku absurdini) on samuti Aleksandr Petrov?

Kahtlusi lisas ka trahviteade, mille Aleksandr meile edastas: seal on ilmselgelt kirjas kahe inimese andmed – Eesti kodanikust Aleksandr Petrovi ning Venemaa kodanikust Aleksandr Petrovi omad. Kodakondsus ja isikukood on märgitud Eesti omadeks, aga telefoninumber ja aadress  on Vene omad. Olukorda võiks selgust tuua protokoll, mis on koostatud sündmuspaigas kaamerate ees. Me pöördusime meie lugeja Vene-nimekaimu poole ja palusime saata see dokument. Vene-Petrov esmalt lubas seda teha, kuid pärast teatas, et ei leia protokolli üles. Kõik see näis pehmelt öeldes väga kahtlane. Siis aga, kui olime sellesse loosse süvenenud, sai selgeks, et juhtunu põhjus pole mitte isikuandmete vargus ega kahe Aleksandri kokkumäng, vaid asjaolude hämmastav kokkulangemine.

Petrov Eestist oli seisukohal, et oli juhtunud politsei eksitus, kuid tõestada seda ei suutnud. Ta pöördus isegi kohtusse ning taotles politsei otsuse tühistamist, sest see oli ainus võimalus trahv annulleerida.

«Kuidas me võime usaldada oma isikuandmed politseile, kes nii lohakalt ja vastutustundetult võib edastada need teisele isikule teisest riigist (kiiruseületuse protokolli on ju märgitud minu isikukood!) ning nii lihtsalt, informatsiooni kontrollimata, kirjutada välja trahv ning tekitada seadusekuulekatele inimestele probleeme?» pahandab Aleksandr.

«Kas politseiniku tegevused on antud juhul seaduslikud? Kas sellisel juhul on vaja kirjutada politseiniku suhtes avaldus, kuna antud juhul kasutati minu isikuandmeid minu vastu? Tahaksin selle olukorra kohta kuulda politsei kommentaare ning loomulikult seada jalule õiglus».

Oli vaja meedia sekkumist, et tuua sellesse segasesse loosse selgust ning vabastada süütu inimene kõigist kahtlustest ja ühtlasi ka trahvist.

Pärast seda, kui Rus.Postimees oli saatnud politseile päringu, selgus, et oli juhtunud hämmastav isikuandmete kokkulangemine, mis viiski politseinike eksituseni: selgus, et Eesti elanik ja Venemaa elanik pole mitte ainult nimekaimud, vaid on ka sündinud samal päeval.

«Selles olukorras tegime andmete sisestamisel vea ning see viga parandatakse,» kinnitas Lõuna prefektuuri Põlva menetlusgrupi vanemkomissar Toomas Lihtmaa.

Tema sõnul tegi politseipatrull sooritatud õigusrikkumise eest otsuse õigesti, kuid arusaamatus tekkis siis, kui ametnik dokumentide vormistamisel andmeid sisestas.

«Selline olukord tekkis seetõttu, et inimene, kes sooritas rikkumise, on eksikombel teate saanud isiku nimekaim, sealhulgas langevad kokku ka sünnipäevad. Me võtsime eksikombel teate saanud isikuga ühendust ja vabandasime tema ees,» ütles Lihtmaa.

Juhtunu näitab veel kord, et eksituste eest pole keegi kaitstud ning isegi praegusel digiajastul võib politsei ühel ja samal päeval sündinud nimekaimud segamini ajada. Tänu meedia sekkumisele polnud süütul Eesti kodanikul vaja oma puhta nime kaitsmiseks kohtusse minna. Trahv adresseeritakse ümber Pihkva elanikule Aleksandr Petrovile, kes ei eitagi oma süüd.

Politsei kommentaar:

Trahviteade saadeti välja 18. jaanuari hommikul. Kohus ja politsei said kaebuse isikult, kes oli eksikombel teate saanud, samal päeval. Seejärel pöördus politsei kohtu poole ning informeeris sellest juhtumist.

Kui isik saab trahviteate ja soovib otsuse vaidlustada, siis saab politsei otsuse tühistada või muuta ainult kohus. 2016. aastal* vaidlustati kohtus umbes 1% otsustest, mis on seotud liiklusseaduse rikkumisega. Kohus muudab või tühistab politsei otsuseid ning menetlus lõpetatakse üksikutel juhtudel. 2016. aastal tühistas kohus liiklusseaduse rikkumisi puudutavaid otsuseid 19 juhul, see tähendab Põhja prefektuuris 0,04% kõigist otsustest.

Juhtum, kui trahviteade saadetakse eksikombel juhtumiga mitte seotud isikule, on erandlik. Sellisel juhul saab kohe pärast teate saamist võtta ühendust kohtuvälist menetlust juhtiva ametnikuga, kelle kontaktandmed on kirjas olemas, või kirjutada politsei- ja piirivalveametile: [e-mail].

*kõiki 2017. aasta andmeid veel pole