Eesti staažikaim eluaegne vang ei saanud jätkuvalt vabadusse

Oleg Pjatnitski. Foto: Andres Haabu / Postimees

1983. aastal varguse pärast vanglasse sattunud ja sinna eluks ajaks jäänud Oleg Pjatnitski (58) järjekordne taotlus vabastada ta tingimisi enne tähtaega jäeti Tartu maakohtus rahuldamata.

Kuna Pjatnitski kannab karistust 12. maist 1983, on kohtu selgitusel täidetud formaalsed alused tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Nimelt võib kohus eluaegse vangistusega karistatud inimese katseajaga tingimisi vabastada siis, kui ta on karistusajast ära kandnud vähemalt 30 aastat.  Pjatnitski on praeguseks vangistuses viibinud kokku peaaegu 35 aastat.

Pjatnitski sattus 1983. aastal vanglasse avaliku varguse eest. ENSV ülemkohus mõistis talle nelja-aastase vangistuse. Pärast seda on ta ära tapnud kaks kaasvangi, tekitanud ühele kaasvangile raskeid kehavigastusi ning vägistanud.

Kaks aastat hiljem sai Pjatnitski vanglas toimepandud mõrva, röövimise, vägistamise, oma sugukire ebaloomulikus rahuldamise ja huligaansuse eest 15-aastase vanglakaristuse.

1992. aastal mõrvas Pjatnitski teise kaasvangi, ülemkohus mõistis talle surmanuhtluse. Presidendi Lennart Meri otsustas asendada Pjatnitskile mõistetud surmanuhtlus eluaegse vabadusekaotusega kinnises vanglas.

2002. aasta sügisel mõistis Tallinna linnakohus Pjatnitski süüdi kaasvangile raskete kehavigastuste tekitamises ja karistas teda selle eest üheksa-aastase vangistusega, mis loeti kaetuks eluaegse vangistusega.

Nimelt noris mees tüli teise eluaegsega – Tallinnas kolm naist vägistanud ja tapnud Vladimir Tenetoviga, kui viimane mängis parasjagu arvutil tapmismängu. Tenetovile ei meeldinud Pjatnitski õpetussõnad ja ta peksis vanglakaaslase pea veriseks. Samal õhtul maksis Pjatnitski kätte ja torkas Tenetovi 11 korda kruvikeerajaga.

Positiivne ei kaalu üles negatiivset

Tartu maakohtu  hinnangul ei kaalu Pjatnitski puhul esinevad positiivsed asjaolud üle negatiivseid ja tema vabastamine oleks ennatlik.

«Pjatnitski puhul esineb vangla hinnangul riske ja ohtlikkust, mis tulenevad tema varasemast elukäigust, isiksuseomadustest ja käitumisest. Karistuse kandmise ajal on tegeletud Pjatnitski riskikäitumisega. Kinnipeetav on osalenud ja osaleb ka praegu vangla majandustöödel. Ta on omandanud keskhariduse ja õppinud riigikeelt, samuti on läbinud sotsiaalprogramme,» seisab määruses.

Pjatnitski varasemast elukäigust nähtub aga, et kandes 15-aastast vangistust raskete isikuvastaste kuritegude eest, jätkas ta vanglas olles uute raskete kuritegude toimepanemist. Nende eest karistas kohus teda surmanuhtlusega, mis asendati eluaegse vangistusega. Sellele vaatamata pani Pjatnitski taas toime raske isikuvastase kuriteo. Tänaseks on viimasest eluaegse karistuse mõistmisest möödunud veidi üle 15 aasta. Kohus leidis, et ärakantud karistus ei ole toimepandud kuritegude rohkust ja raskust arvesse võttes piisav.

Varasema Pjatnitski tingimisi enne tähtaega vabastamise menetlusega võrreldes on muutunud ka kinnipeetava käitumine. Kuigi Pjatnitski enda sõnul konflikte väldib ning täidab kõiki korraldusi, on tal esinenud probleeme vangla sisekorra täitmisega. Tal on kehtiv distsiplinaarkaristus allumatuse eest.

Pjatnitsiki ennetähtaegset vabastamist ei toetanud ei Tartu vangla ega prokurör.

Kohtumäärus on vaidlustatav 15 päeva jooksul alates selle teadasaamisest.