:format(webp)/nginx/o/2016/01/15/4875577t1h06d6.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/02/7537591t1h583f.jpg)
Kui seni on taimetoidusõpradele toodetud «liha» kaera-, riisi- või hernevalkudest, siis tulevikus võivad keskkonnahoidlikud kodanikud osta pihvi, millesse on lisatud putukatest tehtud ekstra valgurikast jahu.
Tellijale
Tuleviku pihv valmib kaeravalgust ja rohutirtsupulbrist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhjus, miks ritsikate, kilkide või jahumardikate toiduks kasvatamisega jännata, seisneb selles, et kõikidele näljastele sealiha tootmist ei kannata emake Maa lihtsalt välja. «Näiteks veiseid on vaja toita teraviljaga, mida tuleb kasvamisel väetada ja umbrohte mürgitada. Selleks on tarvis põllutöömasinaid, mille jaoks on omakorda vaja naftat, rääkimata metallitööstusest. Siis tahavad veised ka vett ja karjamaad ning kõige tipuks eritavad nad tohututes kogustes kasvuhoonegaasi nimega metaan,» ütleb Eesti putukatööstuse liidu ninamees Erlend Sild.
Ja see jalajäljejutt pole mingi naljajutt – Sild lööb sülearvutis lahti graafiku, mis näitab, et kui veel 2006. aastal importisid hiinlased veiseliha vähem kui miljardi dollari eest, siis kümne aastaga on impordimaht suuresti tänu 500 miljonile keskklassi kuuluvale hiinlasele jõudnud ümmarguse kümne miljardi dollarini. Ehk teisisõnu, liha sissevedu Hiina kasvab kosmilise kiirusega. «See tähendab, et pigem varem ollakse punktis, kus rohkem liha pole olemas ega ka tulemas, ent nemad tahavad endiselt eurooplase kombel noa ja kahvliga steiki süüa,» nendib Sild. «Selle liha peaks asendama putukavalguga, muidu ei mängi mitte kuidagi välja.»
:format(webp)/nginx/o/2018/02/02/7537595t1h64cb.jpg)
Nõrganärviliste huvides tuleb muidugi tunnistada, et putukavalgu söömine ei tähenda Aasia maade kombel grillitud putukate tervena suhu ajamist. Selle asemel teevad innovaatilisemad Euroopa toidutootjad esimesi katsetusi peeneks jahvatatud putukatest tehtud jahuga. Säherduste toodete jõudmist Eesti poelettidele tuleb aga mõnda aega oodata, sest Euroopa Liidu seadused ei luba meie poodides putukaid sisaldavat toitu veel müüa.
Erinevalt putukatest on märksa suuremaid edusamme tehtud taimse «lihaga», mille lähimaks edulooks on Soomes toodetavad rebitud sealiha ja hakkliha imitatsioonid. Gold&Green Foods kasutab nende valmistamiseks kaera- ja põldoa valku ning ostjate huvi on ületanud tootmisvõimsuse.
Ilmselt on imitatsioonide edu üheks põhjuseks see, et tegu pole tühipaljaste kaerahelveste ja põldoamassi segust tehtud pätsikestega. «Tavaliselt kasutatakse taimsest toorainest eraldatud ja eriti suure toiteväärtusega jahu, mida ekstrudeeritakse. Vajadusel lisatakse sinna ka liha tekstuuri meenutavaid naturaalseid kiude,» selgitas ASi Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAK) nooremteadur Kätrin Karu.
Põhjus, miks Karu ja tema kolleegid on üle lahe toimuvaga hästi kursis, seisneb selles, et Mustamäel asuvas TFTAKis arendatakse Eesti oma «lihaasendajaid». «Praegu tegelevad Ethico Foodsi asutajad, Malaisiast pärit Anu Menon ja Nishaant Verma veel maitsete timmimisega. Selleks kombineerivad nad herne- ja riisivalku ning lisavad näpuotsaga loomalikku mekki andvat pärmiekstrakti,» selgitab Karu.
Kuna «liha» kõrval ollakse harjunud taldrikul ka miskit muud nägema, arendatakse TFTAKis kõrge valgu- ja kiudainesisaldusega pastat. Ja kuna üle ega ümber ei saa ka magustoidust, võime tulevikus nautida makaroni-piimasupi asemel hoopis fermenteeritud GMO-vabast sojast tehtud toite, mis meenutavad omadustelt jogurtit, kohupiima või juustu.
/nginx/o/2018/02/02/7537681t1he7ab.jpg)