Suur intervjuu! Paul Keres: maailm on läinud täiesti ülepea lolliks, ja ma kardan, et läheb veel rohkem lolliks

Kohtuasjades võivad ju hoovad olla Paul Kerese käes, kuid kodus on vanusest tulenevalt sageli juhtival kohal tema aastane poeg. Või... kas ikka on? Sest pult, millega Bentleyt juhtida, on ikkagi isa käes. Taustal Jaan Elkeni maal, mille Keres ostis aastaid tagasi oma tulevasele abikaasale advokaadibüroos korraldatud oksjonilt. Kummutil vasakul maletajast vanaisale Paul Keresele 50. aasta juubeliks kingitud hõbedaste nuppudega malelaud. Foto: Eero Vabamägi

Mullune aasta advokaat seletab, miks igasugused ahistamise ja diskrimineerimise vastased kampaaniad on ohtlikud, kuidas riik muutub inimeste suhtes monstrumiks, miks Põhjamaad ei sobi Eestile eeskujuks, kuidas sõnavabadust püütakse kägistada – seega saate siit kuulda hea annuse kaine mõistuse häält meie hulluks mineval ajastul.

Ei ole sugugi nii, et Paul Keres, aasta advokaat ja Eesti kuulsaima maletaja Paul Kerese pojapoeg, elab peamiselt tööl ja pühendub ainult tööle. Kuigi mõned päevad venivad tõesti kümnetunniseks, isegi üle selle. Ent nädala algul kutsus ta Arteri enda juurde koju juba kella viieks. Vähe sellest. Ta oli valmistanud ehtsa, ungaripärase guljaši. Tuleb välja, et toidu tegemine – mitte retsepti, vaid pigem kõhutunde järgi – on üks ta hobisid. (Ja mitte ainus, nagu alljärgnevast selgub.)

Paul Keres (35), Glikman Alvini büroo vandeadvokaat, sai möödunud kahel aastal laialt tuntuks sellega, et tiris Kaur Kenderi välja mülkast, kuhu Kenderi novell «Untitled-12» ähvardas teda prokuratuuri silmis kiskuda. Enamasti on Keres aidanud lahendada suuri, rahva huviorbiidist välja jäävaid ärivaidlusi, kus panused küünivad miljonitesse eurodesse. Muid tegelasi võtab ta kaitsta peamiselt vaid siis, kui juhtum teda väga-väga-väga huvitab. Alanud aastal saab Kerese nime ilmselt taas sagedasti meedias kuulda: tema kaitsta on altkäemaksu võtmises kahtlustatav Tallinna Sadama endine juht Ain Kaljurand.