Uuring: autoomanikku on raske ühissõidukisse meelitada

Suurem osa Tallinna ühistranspordist on sõidud erineatest piirkondadest südalinna ja tagasi. Foto: TTÜ

Äsja valminud ühistranspordi uuringu teine etapp soovitab ühistranspordi korraldajatel kiiresti ja paindlikult reageerida uute arenduste valmimisele, kuid ei ütle, kuidas tänased auto kasutajad ühissõidukisse meelitada.

Ühistranspordi liinivõrgu arendamisel tuleb arvestada kiiresti kasvavate potentsiaalselt suure nõudlusega aladega nagu Ülemiste City, Mustamäe Tehnopol, Tammsaare äripiirkond, regionaalhaiglate piirkonnad ja paljud tulevikus tekkivad tõmbekeskused, mille ühistranspordi vajadustele tuleb operatiivselt reageerida.

Tallinna Tehnikaülikooli professor Dago Antov tutvustas TTÜ logistika ja transpordi teaduskeskuse poolt läbiviidud uuringut «Tallinna ühistranspordisüsteemi arendamine, liinivõrgu optimeerimine», milles toodi välja tänase ühistransporditeenuse peamised probleemid ja tehti ettepanekuid Tallinna ühistranspordisüsteemi kasutatavuse suurendamiseks lähiaja perspektiivis.

«Ühistranspordi peamiseks probleemiks on eelkõige selle nõrk konkurentsivõime sõiduautoga. Tallinna kesklinnas sisse viidud ühissõidukirajad ning paljudel ristmikel rakendatud ka ühistranspordi prioriteedisüsteem foorilahendustes pole piisav, et tagada ühistranspordi oluliselt suurem konkurentsivõime,» rääkis Antov uuringu esitlusel.

Tänane Tallinna ühistranspordivõrk on tema sõnul suures osas üles ehitatud linna keskuse kui atraktiivse sihtkoha ning mõistliku ümberistumiskoha põhjal. Viru bussiterminal toimib iseenesest üsna hästi ja pakub reisijatele normaalse kvaliteediga bussiootevõimalust. Samas on Viru terminali läbilaskevõime sisuliselt ammendatud ja sinna uute liinide lisamine keeruline, et mitte öelda võimatu. «Lähiperioodi liinivõrgu korraldamise üks peamisi küsimusi on, kuidas laiendada Viru terminali toimivust? Või on otstarbekas kaaluda uue või uute sarnaste terminalide loomist, eelkõige linna keskosas, aga ka mujal, kus ümberistumiste arv on suur või võiks suureks kujuneda? Linna äärealadel on sellisteks potentsiaalseteks kohtadeks näiteks Kristiine keskus, mis töötab juba tänases olukorras ümberistumissõlmena,  Laagri/Vana Pääsküla piirkond,  Ülemiste piirkond ja  Balti jaama piirkond,» lausus Antov.