Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Tosin päeva kodumaal

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Need kaks Jämejala haigla esimese korruse nurgapealset akent annavad valgust palatile, milles Pätsi hoiti. Tänapäeval on nende klaaside taga sundraviosakonna patsientide söögisaal.
Need kaks Jämejala haigla esimese korruse nurgapealset akent annavad valgust palatile, milles Pätsi hoiti. Tänapäeval on nende klaaside taga sundraviosakonna patsientide söögisaal. Foto: Elmo Riig

Neljapäeval möödus 62 aastat Eesti ühe kuulsaima poliitiku Konstantin Pätsi surmast. Oma elu viimased 16 aastat viibis ta vangistuses. 18.–29. detsembrini 1954 oli ta Jämejala vaimuhaiglas, kuid rahva suure tähelepanu tõttu viidi ta sealt kiiresti Venemaale Kalinini oblasti Buraševo psühhiaatriahaiglasse.

Konstantin Pätsi pojapojale Matti Pätsile näidati küll kätte aknad, mille taga tema vanaisa 1954. aastal Jämejala vaimuhaiglas oli, aga nende ees olevad kardinad olid läbipaistmatud. Jämejala psühhiaatriakliiniku nüüdne ülemõde Mirjam Arus ütles, et palat, kus Pätsi hoiti, on praegu sundraviosakonna patsientide söögisaal.

«Loomulikult tahtsin ma teda näha. See kõik tundus meile tookord ju imena, et ta üldse elus oli,» meenutas Matti Päts. Järgmisel päeval istus ta rongile ja sõitis Viljandisse. «Jämejalal läksime peaarst doktor [Jaan] Bremsi jutule. Ta möönis, et Konstantin Päts tõepoolest viibib nende juures, aga lisas, et julgeolekuorganid ei luba kellelgi temaga kohtuda.» 

Tagasi üles