Riigikogus küpseb idee muuta linnameedia tasakaalukamaks

Tallinna TV kontor. Foto: Tairo Lutter

PBKd ja Tallinna Televisiooni (TTV) näevad erakonnad pigem Kesknädala käepikendusena ja Reformierakonna fraktsioon kaalub seadusemuudatust, millega kehtestatakse munitsipaalmeediale rangemad mängureeglid. 

PBKd puudutavates küsimustes on IRL ja sotsid koalitsioonipartneri osas kriitilised. 

Sotsiaaldemokraat Rainer Vakra ütles, et kui linn teeb meediat elanike raha eest, siis peab see olema tasakaalukas, kuid praegune PBK seda kindlasti ei ole. Vakra hinnangul on tegemist pigem hoopis Kesknädala käepikendusega.

Näiteks ERRi objektiivsust kontrollib nõukogu, kuhu kuuluvad kõikide erakondade esindajad, lausus Vakra. Ta lisas, et selline süsteem võiks toimida ka linna tasandil. «Aga see on kohaliku omavalitsuse eneseregulatsiooni küsimus,» sõnas Vakra.

Samas on ta kindel, et kui volikogu tasandil vastav eelnõu ka algatada, siis «ainuvõimul lösutav Keskerakond» pole huvitatud ei läbipaistvusest ega tasakaalust. «See sunnib tõepoolest kaaluma, kas riigi tasemel oleks vaja kehtestada ranged mängureeglid omavalitsustele, kes nihverdavad, vassivad ja teevad propagandat meie enda raha eest.» 

Nimelt ei saa tänaste seaduste järgi riik ühelegi omavalitsusele dikteerida, kuhu ja millised vahendeid nad eelarvest suunama peaksid. Rääkimata siis sõnumite sisust, millega meedias esinetakse, selgitas IRLi fraktsiooni liige Raivo Aeg.

«Enda kandidatuuri tutvustamisele meediakanalites ei saa seada piiranguid, kuid seda peab kandidaat tegema oma vahendite arvelt, mitte kasutama ära positsiooni ja juurdepääsu avaliku raha kasutamisele enda isiklikuks hüveks,» lisas Aeg. 

Samas sõnas ta, et justiitsminister Urmas Reinsalu on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et linna vahendite niisugune kasutamine on ohtlik vabade valimiste põhimõttele.

Kaalutakse seadusemuudatust

Veel kriitilisemad on opositsioonierakonnad, kes näevad PBK küsimuses nii ohtu Eesti julgeolekule kui ka häbitut varastamist tallinlaste tagant. 

Reformierakonna fraktsiooni liige Eerik-Niiles Kross ütles, nad kaaluvad seadusemuudatust, mis kohustaks avalikest vahenditest riigi või kohaliku omavalitsuse ostetud saadetele kohaldama avalik-õiguslikus meedias kehtiva tasakaalustatuse nõude.

Ta lisas, et PBK nn Tallinna linna saated on kõike muud kui elanikkonna teavitamine. «Tegemist on maksumaksja raha eest ostetud seguga keskerakondlikust propagandast, Eesti lääneorientatsiooni kahtluse alla seadvatest sõnumistest ja valimiseelsetel perioodidel ka otsesest valimiskampaaniast.» 

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni aseesimehe Henn Põlluaasa sõnul on äärmiselt taunitav selgelt Eesti-vastaste televisiooniprogrammide kasutamine riigi ja omavalitsuste teadete ja reklaamide edastamiseks, samuti sellele maksumaksjate raha kulutamine. «Eriti kui need on selgelt kallutatud, nagu me näeme Tallinna ja Keskerakonna juhtumi puhul.»

EKRE fraktsiooni liige Jaak Madisson ütles, et riigikogu ei saa reguleerida seaduseelnõude kaudu linnameedia kasutamist ja omavalitsuse otsuseid uudiste edastamisel, küll aga saab valitsus reguleerida teatud telekanalite tegevusvabadust. «Näiteks Leedus keelustati 2013. aastal kolmeks kuuks PBK tegevus, sest sama telekanal edastas valepropagandat 1991. aasta sündmuste kohta Vilniuses.» Selliseks sammuks on Madissoni järgi valitsusel juhthoovad olemas.  

«Asjaolu, et täna ei ole võimalik seda olukorda seaduslikke meetmeid kasutades reguleerida ega takistada, on kõnekas ja toetab vastava seaduse väljatöötamise mõtet ja vajadust,» lisas Põlluaas.

Ka Vabaerakonna fraktsiooni liige Andres Herkel arvab, et munitsipaalmeedia peaks olema riigil adekvaatselt reguleeritud. «Omavalitsus ei peaks ostma kallutatud saateid ei valimiste-eelsel perioodil ega ühelgi muul ajal ja ammugi mitte PBK-lt.»

Kallutatud saadete tellimine, eriti valimiseelsel ajal, peab Herkeli sõnul lõppema raha tagasimaksmisega linnale.

Herkeli meelest tuleks esmalt seda küsimust arutada erakondade rahastamise järelevalve komisjonis. «Kui on mingi õiguslik probleem, mis ei lase ilmselget varastamist nimetada varastamiseks ka õiguslikus mõttes, siis tuleb hinnata, mida seadusandluses muuta,» ütles ta.

Ta lisas, et muidugi oleks palju parem, kui selliseid küsimusi lahendaks poliitiline kultuur. «Kuid kui ebaausus on nii suuremahuline, siis ei saa jääda ootama, et aeg probleemi lahendab. Moraali seisukohalt tuleb avalikkuses asju nimetada õigete nimedega,» rääkis Herkel. «Varastatud on nii meie ühisraha kui ka saadete kasutegurit arvestades valijate hääli.»

Keskerakond on nõus muudatustest rääkima

Keskerakonna avalike suhete juht Andre Hanimägi ütles Postimehele, et linnaelanike informeerimiseks on munitsipaalmeedia kasutusel enamikus omavalitsustes üle Eesti, näiteks linna- või vallalehe, makstud raadiosaate vms näol.

«See, et erinevate kanalite või tellitud saadete kaudu edastatakse informatsiooni, mille osas saab ja ka peab kaasa rääkima, on igati arusaadav ning mõistlik,» ütles ta.

Kas ja mil moel munitsipaalmeediat reguleerida, võib Hanimäe sõnul olla tulevikus arutelude küsimus.