:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/26/6819733t1h3d57.jpg)
Seoses olukorraga, kus madala veetaseme korral võib esineda probleeme parvlaevaliiklusega Hiiumaa ja mandri vahel, plaanib riik sel aastal Rohuküla laevateel Rukki kanalis hooldus-süvendustöid.
Raha on olemas: Hiiumaa laevateed hakatakse jälle sügavamaks lihvima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Navigatsiooniinfos kajastub praegu minimaalne sügavus Rukki kanalis 4,7 meetrit. Kui veetase langeb, võib olla parvlaevadel seal sõitmisel probleeme. «Meie andmetel ei annaks traalimistööd kanalis enam tulemusi, mistõttu on otstarbekas seal planeerida hooldus-süvendustöid, mille eesmärk on tagada kanali minimaalne sügavus 5,4 meetrit,» teatas veeteede amet.
Meeldetuletuseks 2016. aasta oktoobrist: Hiiumaa laevatee lihviti 20 sentimeetri võrra sügavamaks
Tööde planeerimiseks on vaja vee erikasutusluba, taotluse selleks on veeteede amet juba esitanud keskkonnaministeeriumile. Lisaks tuleb koostada tööde tingimused ja projekt, kuulutada välja hange ja nii edasi.
«Seetõttu saab öelda, et tööd on riigil plaanis 2018. aasta teisel poolel. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kinnitusel on töödeks planeeritud ka vajalik raha,» teatas amet.
Viimati tehti Rukki kanalis traalimistöid 2016. aasta oktoobris. See seisnes peamiselt kivide eemaldamises ja kanali põhja tasandamises. Tookordsete tööde tulemusena saavutati Rukki kanali vähim sügavus 5,2 meetrit. Need mõõdistustulemused olid esitatud keskmise veetaseme suhtes.
Vana abimeest pole mõtet liinile tuua
TS Laevadest öeldi täna hommikul Postimehele, et veetase langeb jätkuvalt ja tõenäosus, et see võib laevaliiklust häirida või selle isegi peatada, on endiselt kõrge. Eelkõige puudutab see tänast pärastlõunat ja homsest hommikut. «Prognoosid küll hetkel näitavad, et õnneks madal meretase ei püsi pikalt,» ütles ettevõtte pressiesindaja Sirle Arro.
Kui 2016. aasta oktoobris ülimadal veetase laevaliiklust häiris, sai liinil sõita vaid vana parvlaev Harilaid, mis mahutab oluliselt vähem sõidukeid. Kas praegugi saaks selle laeva liinile tuua?
«Praegu näitavad ilmaprognoosid ka tugevat tuult. Arvestades, et Kihnu Veeteede väiksemad laevad ei sõida, siis väiksemate ja vanemate laevade toomine liinile poleks ilmselt ka lahendus. Loodame, et mereveetase hakkab mõne aja pärast jälle tõusma.»
TTÜ meresüsteemide instituudi automaatselt uuenevat prognoosi saab jälgida SIIT.