​EKRE tahab luua Eesti hümnile eraldi seadust

Riigikogu liige Martin Helme. Foto: Mihkel Maripuu

Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas täna parlamendile Eesti hümni seaduse eelnõu, et anda hümnile seaduslik kaitse ning määratleda selle kasutamine.

Seadusega kehtestataks Eesti hümniks ametlikult «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm», mille viisi lõi 1848. aastal Soome helilooja Friedrich Pacius ja sõnad Johann Voldemar Jannsen. Eelnõu kohaselt esitataks hümni tähtpäevadel, riiklikel tseremooniatel ja teistel pidulikel sündmustel.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on seaduse eesmärk kinnitada hümn ametlikult riigi sümboliks. «Paljudele võib tulla üllatusena, et Eesti hümn on seadusega määratlemata. Näiteks lipu seaduses on küll sätestatud hümni kasutamine lipu heiskamisel Pika Hermanni torni, aga mis on üldse Eesti hümn, selle sõnad ja viis, seda pole kirjas üheski seadusepügalas,» selgitas Martin Helme.

Helme märkis, et nii nagu on olemas riigi lipu ja riigi vapi seadus, nii väärib riikliku sümbolina eraldi seadust ka vabariigi hümn. Väärikas oleks sellise seaduse vastuvõtmine vabariigi 100. aastapäevaks. «Ühtlasi annab seadus mitmesugustele rahvusriigi lammutajatele ja multikultiaktivistidele selge signaali, et hümn ei ole hooajakaup, mida me hakkame vastavalt rahvusvahelisele konjunktuurile või tujudele ümber tegema. Hümn on ülistuslaul eestlusele ja seob meid oma esivanematega,» lisas Helme. 

Hümni on seadusega kehtestanud suurem osa Euroopa Liidu liikmesriike: Austria, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari.