:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/27/7437007t1h948b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/09/7297927t1h9f81.jpg)
TTÜ Meresüsteemide Instituudi prognooside kohaselt langeb veetase lähipäevil nii Rohuküla kui Heltermaa sadamas kriitilisele tasemele, mis võib hakata häirima laevaliiklust või halvimal juhul peatada selle täiesti.
Hiiumaa liinil võib laevaliiklus madala veetaseme tõttu katkeda (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TS Laevad peakapten- mereohutusjuhi Jaanus Matso sõnul peab laeva kiilu all olema vähemalt 45 sentimeetrit vett, et parvlaevad saaksid ohutult sõita. «Tuginedes lähitundide ja lähipäevade prognoosidele on üsna tõenäoline, et laevakaptenitel tuleb teha valikuid sõidukite laadimisel laevale ehk madalas merevees sõitmiseks võimalikult väikse süvisega võivad laevad olla sunnitud väljuma pooltühjalt ja ei saa kõiki soovijaid peale võtta,» ütles Matso.
Seetõttu palub ta reisijatel arvestada ka võimalusega, et veetaseme jätkuva langemise korral võib laevaliiklus ajutiselt katkeda.
TS Laevad loodab reisijate mõistvale suhtumisele ning palub enne sadamasse tulekut jälgida operatiivset infot praamid.ee veebilehel ja Facebookis. Laevakaptenid teevad jooksvalt otsuseid lähtudes reisijate, sõidukite ja laeva ohutusest.
TTÜ Meresüsteemide Instituudi vanemteadur Tarmo Kõuts ütles, et veetaset võib kriitiliseks pidada, kui see langeb 50 sentimeetrini allapoole nullveetaset. Samas nentis ta, et laevad on sõitnud ka siis, kui veetase on langenud 60 sentimeetrit. Praeguste andmete põhjal on aga veetase miinus 36, miinus 48 sentimeetrit ehk ei ole Kõutsi sõnul kriitiline. Ta rõhutas, et otsuse laeva väljumise kohta teeb laevakapten.
Veetaseme langust põhjustavad Kõutsi sõnul mitmed tegurid: tuulekiirus ja -suund, õhurõhk ning üldine mereveetase. «Õhurõhk oli pikalt väga kõrge, aga hakkas nüüd langema,» lausus ta. Tuul puhub piki Väinamerd kagust. «Tuul on laeva sõidusuunaga risti ja sellistes oludes tuleb ettevaatlik olla,» ütles Kõuts.
Kõuts kritiseeris Hiiumaa ja mandri vahelt sõitjates ärevuse tekitamist väidetega, et laevaliiklus võib katkeda. «Kõige halvemad asjad on valehäired,» ütles ta.
Kõuts meenutas 2015. aasta detsembri tormi, mil tehti kolm-neli valehäiret. See oli Kõutsi sõnul põhjuseks, miks päris tormi puhkedes skeptilised oldi.
Samas nentis ta, et Meresüsteemide instituudi informatsioon on avalik ja igaüks võib sellest omad järeldused teha. «Meie saame ainult põhjendada, kuidas prognoosid saadud on,» ütles Kõuts.
«Nädala perspektiivis taastub läänevool, Atlandilt tulevad tsüklonid ja vana november läheb jälle käima,» andis Kõuts viimasele ilmaprognoosile tuginedes lootust veetaseme tõusuks.
Mereveetase täna kella 13.50 seisuga (kollane joon) ja prognoos (roheline joon) järgmiseks 48 tunniks:
Hiiumaal Heltermaa sadamas:
/nginx/o/2018/01/15/7486177t1h814f.png)
Mandril Rohuküla sadamas:
/nginx/o/2018/01/15/7486179t1h3a41.png)
Postimees kirjutas kaks kuud tagasi, et 2016. aastal kaks nädalat kestnud praamijama ähvardab taas korduda. Sellele viitas veeteede ameti novembrikuine teade, mille kohaselt oli Rukki kanali keskel veetase jõudnu taas kriitilise piirini.
Novembri algul öeldi veeteede ametist, et juba lähiajal saavad nad TS Laevadega kokku, et võimalikest lahendustest rääkida. Toona oli laual kolm varianti: kanalit süvendada, põhi taas kividest puhastada ja enam-vähem siledaks teha või siis loota looduse halastusele ja mitte midagi teha.
Loe lisaks: