Jaapan liitub NATO küberkeskusega Tallinnas

Jaapani peaminister Shinzo Abe Kadrioru lossis. Foto: Liis Treimann/Sander Ilvest

Jaapan liitub peagi Tallinnas tegutseva NATO küberkaitse oivakeskusega, ütlesid Eesti ja Jaapani peaminister reedel.

«Mul on hea meel, et Jaapan saab peagi Tallinnas asuva NATO Küberkaitse Kompetentsikeskuse panustajariigiks,» ütles peaminister Jüri Ratas pärast kohtumist Jaapani peaministri Shinzo Abega. Jaapani ühinemist keskusega kinnitas oma sõnavõtus ka Abe.

Jaapan on esialgu saanud õiguse keskusega liituda ja kontakt keskusega on loodud, kuid liitumise üksikasjad vajavad täpsustamist, ütles Jaapani välisministeeriumi välispressiesindaja Norio Maruyama hiljem ajakirjanikele. «Inimeste saatmine on üks asi, kuid me ei tea täpselt millises valdkonnas või millisel kujul koostööd me vajame. Kindel on see, et osaleme ning teeme keskusega koos midagi, kuid esmalt peame keskusega üksikasjad kindlaks tegema,» lausus Maruyama.

Tema sõnul on küberkaitsekeskusega liitumine Jaapani ja NATO koostöö tihenemise järgmine samm. «Samm-sammult mõistame paremini, kuidas NATO saab olla Jaapanile kasulik ja mis valdkonnas saab Jaapan olla kasulik NATO-le... See on samm-sammuline lähenemine ning praegu on akuutsemaks muutumas küberjulgeolek. Otsustasime nüüd, et peame osalema,» lisas Maruyama.

«Arvan, et küberterrorismi oht on muutumas aina keerukamaks ning me peame tihedamalt koordineerima riikidega, mis jagavad (meiega) samu väärtusi. Arvan, et see NATO keskus pakub meile teatud informatsiooni ja koostööviisi.»

Maruyama ütles, et Jaapan peab küberrünnakute ohtu väga tõsiseks ja näeb, et nendest lähtuv oht on muutumas vahetumaks. Jaapani hinnangul seostub küberruum osaliselt ka Põhja-Koreale kehtestatud sanktsioonidega, sest küberruumi kaudu on võimalik õõnestada sanktsioonide efektiivsust, lisas ta.

Vastuseks küsimusele, kas Jaapan plaanib liituda ka Lätis asuva NATO strateegilise kommunikatsiooni oivakeskusega, ütles Maruyama, et esialgu plaanib Jaapan keskenduda kübervaldkonnale. «Meile meeldiks ka sinna (Lätis asuvasse keskusesse) panustada, kuid praeguses etapis on meie prioriteet küberkeskus. Kuid järgmise sammuna on see võimalik,» lausus ta.

NATO küberkaitsekoostöö keskuse juht Merle Maigre tervitas Jaapani otsust saada keskuse partnerriigiks.

«See on staatus, mis on avatud riikidele, kes pole NATO liikmed. Jaapan on üks NATO võtmepartnereid väljaspool Euro-Atlandi ala ning ühtlasi on tegu maailmas tunnustatud liidriga tehnoloogia ja küberjulgeoleku vallas. Keskusega liitumine on märk sellest, et sarnaste väärtushinnagutega riigid peavad praktilist koostööd küberkaitse vallas oluliseks,» ütles Maigre pressiteates.

NATO küberkaitsekoostöö keskus on NATO akrediteeritud rahvusvaheline kompetentsikeskus, mõttekoda ja väljaõppeasutus. Keskus loodi 2008. aastal ning sellest on saanud NATO ja keskuse liikmete jaoks oluline küberkaitse valdkonna ekspertiisi allikas.

Iseseisva rahvusvahelise organisatsioonina keskendub NATO küberkaitsekeskus rakendusuuringutele, analüüsidele, koolitustele ja õppustele küberkaitse valdkonnas.

Keskus korraldab iga-aastaselt maailma keerukaimat rahvusvahelist küberkaitseõppust Locked Shields. Eelmisel aastal avaldati keskuse eestvedamisel Tallinn Manual 2.0, mis on kõige põhjalikum ja kõikehõlmavam käsiraamat rahvusvahelise õiguse kehtivusest küberruumis. Igal kevadel toob keskuse korraldatav rahvusvaheline küberkonverentsi CyCon Tallinna ligi 600 arvamusliidrit ja eksperti eri valdkondadest ja riikidest arutama küberjulgeoleku võtmeküsimusi.  

NATO küberkaitsekoostöö keskusel on 20 liikmesriiki. NATO riikidest osalevad keskuse töös Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Kreeka, Leedu, Läti, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Tšehhi vabariik, Türgi, Ungari, USA ja Ühendkuningriik. Austria, Soome ja Rootsi on liitunud keskusega partnerriikidena.