/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/01/10/7473437t1he17a.jpg)
Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) teatel valmib Luksemburgi rajatav Eesti andmesaatkond juunis.
Luksemburgi andmesaatkond valmib juunis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andmesaatkond on riigipilve lahendus, mille kaudu on võimalik andmeid ja teenuseid hoiustada ning vajaduse korral käitada turvalisest andmekeskusest väljaspool riigi territoriaalseid piire. See võimaldab jätkata Eesti riigi toimimist ka tingimustes, kus riigi territooriumil asuvate andmekeskuste töö on peatunud või häiritud.
Oktoobris allkirjastasid Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister Urve Palo ja Luksemburgi siseminsiter Dan Kersch andmesaatkondade üürilepingu. Üürilepingus lepitakse täpsemalt kokku tehnilistes nõuetes ja varalistes kohustustes Eesti andmete ja infosüsteemide majutamise eest Luksemburgi riiklikus kõrgturvalises andmekeskuses.
Kontseptsioon tervikuna on uudne ning selliseid riiklikke andmete majutamise süsteeme pole teadaolevalt veel kasutusele võetud. Tegemist pole diplomaatilise esindusega, millele kohaldatakse samasuguseid eesõigusi ja puutumatust nagu saatkondadele. Sellest tulenevalt on vaja sõlmida kokkulepe, mille eesmärgiks oleks kaitsta Eesti riigi kriitiliste andmete ja infosüsteemide puutumatust. Riikidevaheline kokkulepe määrab kindlaks riikide kohustused ja õigused, mis on vajalikud Eesti riigi andmete ja infosüsteemide kaitsmiseks.
Tegemist on uudse lahendusega rahvusvahelises suhtluses ning selle kokkuleppe sõlmimisega luuakse pretsedent ka rahvusvahelises õiguses.
Vastavale kokkuleppele kirjutasid peaminister Jüri Ratas ja Luksemburgi peaminister Xavier Bettel alla 20. juunil 2017 Luxembourgis. Dokument vajab ratifitseerimist riigikogus.
Eesti andmesaatkond Luksemburgis läheb viie aastaga kokku maksma ligi 2,2 miljonit eurot. Sellest 1 miljon kulub saatkonna rajamisele ja iga-aastaselt lisanduvad rendi ja andmesidekulud keskmiselt 236 000 eurot aastas. Toetused kaetakse 85 protsendi ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest ja 15 protsendi ulatuses riikliku kaasfinantseeringuna.