Kes juba eliitkooli saavad, pingutavad lõpuni

Olgugi eliitkoolis pingelisem õppimine, sinna sisse saanud naljalt kooli vahetama ei kipu. Foto: SCANPIX

Suure katseteralli järel eliitkooli pääsenud pingutavad ka koolis vapralt ning soovi tavakooli «lihtsama elu peale» minna pole üldiselt näha, kinnitavad koolijuhid.

Gustav Adolfi gümnaasiumist lahkujatest moodustavad põhilise lapsed, kes lähevad koos vanematega välismaale. «Muudel põhjustel on põhikoolist teise kooli liikunud viimase viie aasta jooksul 12 õpilast. Gümnaasiumiosast on viimase viie aasta jooksul välja langenud 8 õpilast,» sõnas GAG-i põhikooliosa õppejuht Tiivi Pikhof.

«Õpilane vahetab kooli, kuna GAG-s õppimine osutub raskeks või valitud õppesuund pole sobinud,» lisas ta veel ühe põhjuse. Pikhofi sõnul lahkub rohkem poisse.

Prantsuse lütseumi direktor Lauri Leesi sõnul on koolist lahkujaid üksikuid, igaühel selleks isiklik põhjus. Sagedasemate põhjustena tõi ta välja elukohavahetuse. «Kui lapsevanem suunatakse välisriiki tööle, on alaealine laps suunatud kooli vahetama. Üksikema abiellus tartlasega, perekond läks Tartusse elama – selge, et laps läheb kaasa,» tõi Leesi näiteid.

Eliitkooli pingelise õppe pealt «kergemasse kooli» minekut Leesi sõnul pole. «Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus kehtib kõikidele koolidele ja programm on vaja läbi võtta igal pool. Ükski kool ei saa kergemalt võtta,» arvas ta.

«Pedagoogikas on ka selline nähtus olemas nagu pedagoogilise miljöö muutus. See on tõhus vahend, kui lapsel ühes koolis millegipärast ei istu – sõbrad või miski muu. Sellest lähtudes olen ma küll probleemide korral mõnele lapsevanemale koolivahetust soovitanud,» sõnas Leesi.

Ka Tallinna Inglise kolledži õppedirektor Anu Parts sõnas, et koolist väljalangevus ei ole koolis suur probleem ja puudutab ehk 1-3 õpilast kolmandas kooliastmes. «Seda eelkõige tervislikel põhjustel, nad jätkavad teises koolis.»

Ka gümnaasiumiastmes on Inglise kolledžist lahkujaid 1-2, põhjused taas tervisega seotud. «Mõnel juhul aastate jooksul ka majanduslikud või õpimotivatsiooni kadumisega seotud,» lisas Parts.

Tallinna reaalkoolist lahkus möödunud õppeaastal 10 last, mis moodustab 1011 õpilasest vähem kui 1 protsendi. Neist kolme lahkumise põhjus oli mujale Eestisse kolimine, kuid 7 jätkas õpinguid teistes Tallinna koolides. «Nende hulgas kolm gümnaasiumiõpilast, kes ilmselt hindasid üle oma võimeid ja soovi õppida süvendatult reaal- ja loodusaineid,» arvas kooli arendusjuht Jaana Roht.

Reaalkoolis jätkab gümnaasiumiosas tavaliselt 70 protsenti samas põhikooli lõpetanud õpilastest, 30 protsenti vahetab kooli.

Haridusministeeriumi pressiesindaja Rein Joamets sõnas, et koolide vahetamise kohta ministeerium statistikat ei kogu. «Loogika ütleb, et peamine koolivahetuse põhjus on kolimine. Üksikutel juhtudel ilmselt ka koolikiusamine,» arvas ta.

Mitmed uurimused on viidanud ka sellele, et eriti nooremas koolieas mõjutab lapse õppeedukust ja koolis hakkama saamist koolikeskkonnast enamgi eelkõige kodune olukord. Just seepärast osutavadki eliitkoolidki katsetel tähelepanu lapse päritolule ja perele, ehkki vahel kahtlustatakse sellises tegevuses kompimist «annetuste» võimaluste järele.

Väljalangevus vanemas koolieas

Põhikoolist langes mullu välja üle Eesti 286 last ja gümnaasiumis õppimast loobus 295 õpilast. Esimeses kooliastmes langes möödunud õppeaastal välja 23 last (keskmise vanusega 8,9 aastat), teises astmes 41 (vanus 12,8 aastat keskmiselt) ja kolmandas ehk 7.-9 klassist juba 816 last (keskmise vanusega 17,4 eluaastat).

Koolist välja langemine tähendab, et sügisel on õpilane küll koolis päevases õppevormis olnud, kuid õppeaasta jooksul arvatakse hingekirjast välja ning järgmise õppeaasta novembriks pole ta kuskile mujale õppima asunud.

Joamets märkis, et mõned õpilased lihtsalt «kaovad» välismaale ehk kuigi ministeeriumi teada nad koolikohust ei täida, võivad nad seda vabalt teha mõnes välisriigis, kuhu nad on Eesti riigile teatamata koos perega kolinud. Ilmselt on see üks olulisemaid selgitusi just nooremas eas koolist välja langenud õpilastele.