/nginx/o/2019/12/19/12823123t1he95c.jpg)
/nginx/o/2018/01/08/7470629t1h5bb4.png)
Töötukassa andmete järgi teevad mõned töövõimetust hindavad arstid kordades rohkem tööd kui teised. Mõni hindaja teenib üle 11 000 euro kuus, teised ei saa sellist summat ka viie aastaga kokku.
Kõige agaram töövõimetuse hindaja teenib rohkem kui president (11)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige aktiivsem töövõimetuse hindaja viis töötukassa andmetel kümne kuuga läbi 3522 ekspertiisi. Kui hindaja ka nädalavahetustel tööd tegi, pidi ta päevas tegema ligikaudu 12 ekspertiisi.
Viljandi haigla koostööteenuste juhi Krista Valdvee sõnul teenivad nende töövõimetuse hindajad ühe ekspertiisi pealt umbkaudu 50 eurot. Töötukassa väliskommunikatsiooni peaspetsialist Küllike Heide ütles aga, et riigihangetel võitnud ettevõtted maksavad palka erinevalt. «Seda meie ei tea palju nad täpselt teenivad. Mõnes ettevõttes on see ehk 30 eurot ekspertiisi pealt, mõnes kohas rohkem,» ütles Heide, lisades, et ekspertiise on erinevaid ja nende hind varieerub.
Arvutame. 3522 ekspertiisi kümne kuuga. Keskmiselt 35 eurot ühe ekspertiisi eest. Põhikooli matemaatikat kasutades tuleb kuupalgaks veidi üle 11 000 euro. Teatavasti on president Kersti Kaljulaiu brutopalk 5200 eurot.
Puhkepäevi pole
Arstina töötava Karmen Jolleri sõnul peab 12 ekspertiisi päevas tegev arst töötama nagu loom ning on hea, et «vähemalt üks riiklik süsteem oskab arste vääriliselt hinnata».
«Väga harva kulub ühe ekspertiisi tegemiseks alla 30 minuti, tavaliselt läheb 60-90 minutit. Seega peaks ta puhkepäevadeta töötama 10-12 tundi päevas,» kirjutas Joller sotsiaalmeedias.
Töövõimetuse ekspertiiside läbiviimine ja hindamine ei ole täiskohaga töö. Et hindaja pakuks võimalikult kvaliteetset teenust, peab ta tegelema kõrvalt ka arstitööga.
«Üks ekspertarstile esitatavatest nõuetest on see, et ta peab töötama ka «pärisarstina». Minu kummardus ekspertarstile, kes jaksab sel moel töötada. Aga ma ei usu, et ta seda väga kaua jaksab. Võib-olla vajab varsti ise kolleegide abi,» jätkas Joller.
Kvaliteet ja kvantiteet
Kuidas saab tagada, et 10-12 tundi päevas rügavad töövõimetuse hindajad töökvaliteeti alla ei lase? Töötukassa töövõime hindamise ja töövõimet toetavate teenuste osakonna juhataja Sirlis Sõmer-Kull ütles, et selle eest vastutab eelkõige tervishoiuteenuse osutaja.
«Kui ekspertiis ei vasta töövõime hindamise metoodikale või ei ole hinnang piisavalt põhjendatud, palub töötukassa tervishoiuteenuse osutajal ekspertiisi parandada või täiendada,» ütles Sõmer-Kull.
Arstina töötava Karmen Joller tõi oma avalduses välja, et väärikas tasu on töövõimetuse hindamise juures hädavajalik.
«Normaalne palk ekspertarstile meelitab tööle noori ja andekaid arste, kelle töö on kiire ja kvaliteetne. Töötukassa pakutav töötasu teeb praegu silmad ette enamikele meditsiiniasutustele,» ütles ta.
Teise olulise punktina tõi Joller välja töövõimetuse hindamise tööiseloomust tuleneva korruptsiooniohu.
«Kui arst saab oma töö eest õiglast tasu, ei teki isegi kõige ebaausamal arstil soovi võtta vastu ekspertiisiotsust mõjutavat altkäemaksu.»
Loe Karmen Jolleri avaldust täies mahus siit: