/nginx/o/2017/06/07/6758333t1h91b6.jpg)
/nginx/o/2018/01/08/7470575t1he44d.jpg)
Narva peaarhitekti Ivan Sergejevi arvates on rahvastiku kahanemine jõudnud nii kaugele, et Narva vajab uut üldplaneeringut. Praegune Narva on välja ehitatud 85 000 elanikule, tegelikkuses on elanikke juba viiendiku võrra vähem.
Peaarhitekt: inimestest tühjenev Narva vajab uut üldplaneeringut (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olemasolev üldplaneering üldse ei arvesta sellega, et linn kahaneb. Uue üldplaneeringu koostamise üks mõtetest ongi vaadata, kuidas meie linna elanikkonna kahanemine mõjutab linna,» rääkis Sergejev ERR-i raadiouudistele.
Narva linnapildis annab elanikkonna kahanemisest aimu inimeste vähesus tänavatel. Tühje elumaju veel ei ole, kuid selleks peab valmis olema. Ivan Sergejev võrdleb kahanevat linna šveitsi juustuga, millel on palju auke sees. «Mis hetkel lõpeb juust ja auke on rohkem kui juustu? Ega ei tea, kuidas sellega hakkama saada. Peame uurima, kus inimesed elavad, kus inimesed tahavad elada, kus linnavõimud näevad arengupotentsiaali ja siis priotiseerima arendust sellele vastavalt,» rääkis Sergejev. Ta ei osanud veel konkreetselt öelda, kuidas see Narva puhul välja kujuneb.
Narva linnavõim tunnistab probleemi olemasolu, kuid paremat lahendust, kui uute töökohtade loomine ja linna keskkonna parandamine, pole. Sellega on ka tegeletud. Narva on viimastel aastatel saanud Euroopa Liidu vahendeid kolmanda linnana Eestis, aga sellest ei piisa.
Narva linnavolinik Katri Raik ütles, et väga oluline on, et eraettevõtlus vaataks Narva poole ja oleks võimalik saada laenu. Raiki sõnul on kurb lugeda, et ehitusettevõtjad pelgavad ehitada linna uusi maju ehk ei teki uut linnakeskkonda ja pangad ei anna laenu, kuna Narval puudub perspektiiv. «Niimoodi me käime ringiratast ja ei leia väljapääsu,» nentis Raik.
Kuidas saaks riik mõjutada pankade laenuotsuseid? Raiki arvates saaks riik näiteks laenu garanteerida. Linnavolinik möönis, et elanikkond väheneb ka Võrus, Valgas ja teisteski linnades. Aga Narva on Raiki arvates siiski eriline, sest see linn on Euroopa Liidu värav, seal elab teistkeelne elanikkond ning seetõttu tulekski selle piirkonna eest rohkem hoolt kanda.
Statistikaameti prognoosi järgi kahaneb Narva elanike arv lähima paarikümne aastaga veel 14 000 inimese võrra. Mullu vähenes linna elanikkond 850 inimese võrra.