/nginx/o/2011/05/02/570647t1h76db.jpg)
Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis kohtus neljapäeval ja reedel Narvas eestikeelsele aineõppele ülemineku osas eranditaoltused esitanud koolijuhtidega ja nentis, et Narva koolid on eestikeelsele aineõppele üleminekul teinud väga head tööd.
Kahe päeva jooksul kohtusid asekantsler Kalle Küttis ja üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar Narva Pähklimäe Gümnaasiumi, Narva Kesklinna Gümnaasiumi, Narva 6. Kooli, Narva Paju Kooli ning Narva Täiskasvanute Gümnaasiumi hoolekogu, õpetajate ja õpilaste esindajatega, teatas ministeeriumi pressiesindaja.
«Igas koolis on erinev olukord, seepärast oli otsus tutvuda kõikide erandit taotlenud gümnaasiumidega igati õige,» ütles Küttis. «Riik haridus- ja teadusministeeriumi näol püüab koole lahenduste leidmisel aidata, et kõikjal Eestis oleks soovijatele tagatud kvaliteetne eestikeelne gümnaasiumiharidus.»
Ükski külastatud kool ei ole eestikeelsele aineõppele ülemineku vastu, vaid koolide juhtkonnad töötavad selle nimel, et täita kõiki koolidele esitatavaid nõudeid. Näiteks suurepärasest ja vastastikku kasulikust koostööst Narva linnas on Tartu Ülikooli Narva Kolledži poolt linna gümnaasiumidele pakutavad kolm eestikeelset valikkursust.
Sellel sügisel vene õppekeelega gümnaasiumides kümnendas klassis alustavad noored peavad kolme gümnaasiumiaasta kestel õppima 60 protsendi ulatuses eesti keeles ehk esimese gümnaasiumiaasta jooksul võib eesti keeles õpitavate ainete maht jääda ka alla 60 protsendi.
Eestikeelsele aineõppele üleminek algas 2007. aasta sügisel, mil kõikides vene õppekeelega gümnaasiumides tuli eesti keeles õppida eesti kirjandust, lõppeval õppeaastal on kohustuslikke eestikeelseid õppeaineid viis.
Märtsis ja aprillis laekusid haridus- ja teadusministeeriumile Narva ja Tallinna linnavolikogu taotlused viivitada kuueteistkümnes gümnaasiumis üleminekuga eestikeelsele gümnaasiumiõppele.