/nginx/o/2019/12/19/12823123t1he95c.jpg)
/nginx/o/2017/02/24/6380561t1hf137.jpg)
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) arhon Tõnis Rüütel ütles, et 1,5 miljoniline toetus pole valitsuse jõulukingitus, vaid metropoliit Stefanuse poolt pakutud kompromissi osa.
Tõnis Rüütel: Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik tegi riigile 1,1-miljonilise teene (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on kokkulepe kirikupea ja valitsuse vahel, sest kohtuasi on pooleli ja oleme seisukohal, et kirikul olid väga head väljavaated see protsess võita ja Petseri kloostri eest kompensatsiooniks 2,6 miljonit saada,» kommenteeris Rüütel uudist, mille järgi makstakse luteri kirikule (EELK) 6,8 ja õigeusu kirikule (EAÕK) 1,5 miljonit eurot.
Kompromissraha kinkepaberis
Rüütli sõnul on kahetsusväärne, et Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (EELK) ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule (EAÕK) raha jagamine samalaadse «almuse andmisena» välja paistis.
«Luteri kirik pole rahul, et neile pole tagastatud kirikut. See on ka paarkümmend aastat vana asi, aga puudus ka õiguslik hindamise alus neile sellist summat maksta. Selleks muudeti Vabariigi Valitsuse määrust ja nii nad selle 6,8 miljonit rõõmsasti said,» ütles Rüütel.
Kui määrust muudeti, siis ruttasid mõistagi ka õigeusu kiriku juhid luterlaste eeskujul taotlust tegema, mis nõukogude ajast tekitatud kahjusid võiks veidigi korvata.
«Ülekohut on ju ennekõike õigeusu kirikule tehtud. Suleti 158 kirikust 78,» ütles Rüütel.
Rüütli sõnul on antud juhul EAÕK ja ja luteri kirikule makstavate rahade tagamaad totaalselt erinevad.
Rüütel ütles, et EAÕK oli Petseri kloostri üle käivat kohtuvaidlust võitmas, kuid kirikupea metropoliit Stefanus otsustas teisiti.
«Kirikupea soov oli kohut enam mitte käia. Nüüd on jäänud mulje, et need rahad luteri kirikule ja meile on heategevus riigi poolt. Ei ole. Kuna määrust muudeti, siis võib nii arutleda luteri kiriku puhul, aga neilgi on omad argumendid,» ütles Rüütel.
«EELK-l on juttu olnud 37 miljonist eurost, millega nad rahulduksid, kui neile Niguliste kirkut ei tagastata. Neil on kõik kohtuastmed läbi käidud ja selgeks saanud, et Nigulistet ei tagastata. Kohtuvaidlust kompensatsiooni summa üle algatatud ei ole. Seega ei saa juttu olla ka ühe või teise summa perspektiivikusest. Olukord ongi selles mõttes väga erinev, sest EAÕK oli ju võitmas protsessi,» ütles Rüütel.
«See on meiepoolne kompromiss, mitte valitsuse jõulukingitus, nagu seda seni erinevates kommentaarides teadsi või tahtmatult on lastud välja paista,» rõhutas Rüütel.
Ülimuslik otsus
Siseministeeriumi poolt tellitud hindamisakti järgi oleks Petseri kloostri ja sinna jäänud varade eest õigeusu kirikule kohane maksta 2,6 miljonit eurot. See võeti ka kohtus aluseks, kuid protsess venis ja venis.
Möödunud aasta jaanuaris kohtusid Stenbocki majas metropoliit Stefanus oma kaaskonnaga, kuhu kuulus ka Tõnis Rüütel, riigi esindajatega. Kirikupea väljendas, et tema peab häbiväärseks, et peab riigiga, kellele ta tahab lojaalne olla ja rahus jumalat teenida, kohut käima. Kirikupea pakkus välja, et rahuldub 1,5 miljoniga ning on valmis sel juhul hagi kohtust tagasi võtma.
«Meie Jõksiga (Allar Jõks – toim) raputasime päid,kuna olime kohtuasja perspektiivikuses kindlad, aga kirikupea otsus on ülimuslik,» selgitas Rüütel.
Nüüdseks on riigiteatajas otsus 1,153 556 euro eraldamise kohta EAÕK-le ilmunud ja seega jõustunud. See on Rüütli sõnul piisav alus, et kirikupea vormistab hagi tagasivõtmise ja kohtuotsust ei tule. Lisaks Võru Maavalitsus maksab omandireformi seadusest tulenevalt välja 423 000 eurot.
«Nii saabki kokku 1,5 miljonit ning oleme kompromissi saavutanud. Hindamisaktist tulenev 2,6 jäi maksmata ja riik on võitnud ei rohkem ega vähem kui 1,1 miljonit eurot,» ütles Rüütel.