/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/03/7459555t1h7c0e.png)
Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras õnnitles täna kaitseväe peastaabis 100. sünnipäeva puhul sidepataljoni veterani kapral Eduard Kuuskorit, kes võitles 1940. aastal Raua tänava lahingus punaväelaste vastu.
Raua tänava lahingu veteran sai 100-aastaseks (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseväe juhataja tänas kapral Kuuskorit tema panuse eest Eesti Vabariigi kaitsmisel ning rõhutas 1939. ja 1940. aastal relvaga Eesti iseseisvust kaitsnud meeste ja naiste olulisust.
«Te ei jätnud oma võitlust vaid Raua tänava lahinguga, vaid te jätkasite võitlust Eesti inimeste kaitseks ka Hauka grupi koosseisus, mille eest nõukogude võim teid pikkadeks aastateks vangilaagrisse saatis. Te olete sama vana kui Eesti riik, te olete vanem kui Eesti riik ja Eesti kaitsevägi tänab teid selle eest, kapral Kuuskor,» ütles kindral Terras.
Kindral Terras kinkis kapral Kuuskorile kaitseväe juhataja lipu ning veteran lisas oma allkirja kaitseväe peastaabi aukülaliste raamatusse. Kapral Kuuskor külastas ka staabi- ja sidepataljoni, kus koos pataljoni ülema ja ajateenijatega ühiselt lõunat sõi.
President Arnold Rüütel andis 2002. aastal Eduard Kuuskorile Kotkaristi IV klassi teenetemärgi. 2016. aastal sai ta staabi- ja sidepataljoni ülemalt pataljoni kõrgeima autasu – staabi- ja sidepataljoni rinnamärgi.
Eduard Kuuskor on sündinud 2. jaanuaril 1918 Raplamaal kunagises Varbola vallas Russalu mõisas. Teda kasvatasid ema ja vanaema, sest isa sai 1918. aastal surma, kui sakslaste võim venelaste võimuga asendus. Pärast Venemaal vangilaagris oldud 24 aastat pääses Eduard tagasi, läks tööle Eesti Geoloogiasse ja tegutses geofüüsika alal.
1940. aasta 21. juunil teenis Eduard Kuuskor sidepataljonis ning oli üks neist, kes Tallinna 21. koolis relvastatud riigipöörajatele vastu hakkas. Hiljem sai tulevahetus, milles langes kaks Eesti kaitseväelast, tuntuks kui Raua tänava lahing. Sidepataljoni ja riigipöörajate vahel peetud tulevahetus oli ainuke Eesti kaitseväe väeosa peetud lahing Teises maailmasõjas.
1940. aastal paiknes sidepataljon pärast kasarmute sundloovutamist Punaarmeele Raua tänava koolimajas. Juunipöörde ajal nõudsid punaväelased hoone loovutamist, kuid sidepataljoni sõdurid keeldusid relvi ära andmast. Kui koolimajale suunati Punaarmee raskekuulipilduja, andsid sõdurid ära küll käes olnud relvad, kuid leidsid koolimaja õuest mobilisatsioonirelvad ning jätkasid vastupanu. Lahingus langesid allohvitser Aleksei Männikus ning reamees Johannes Mandre.