Martin Helme: hümni ära jätnud otsustajalt tuleb küsida, kas ta ei tahaks uut tööd leida

Martin Helme. Foto: Järva Teataja/Scanpix

Eeldatavasti pidi uusaastaööl riigihümni ära jätmine olema kellegi teadlik otsus ning sellelt otsustajalt tuleks küsida, kas ta ei tahaks kujunenud olukorras ametit vahetada, leiab ERR-i nõukogusse ning riigikogu EKRE fraktsiooni kuuluv Martin Helme.

Postimees avaldab alljärgnevalt Martin Helme poolt Facebookis kirjutatud kommentaari täismahus:

Head uut aastat kõigile!

Mulle ei mahu ka hinge see, et ERR ei lasknud Eesti iseseisvuse sajanda aasta alguseks riigihümni.

Ma tahaks väga konkreetselt teada, kes ja millal selle otsuse langetas! Arvestades seda, et hümn on programmis alati kohustuslikus korras olnud, pidi selle ära jätmine olema teadlik otsus ja keegi ülemus pidi selle ühel hetkel kinnitama. Kes?!

Ringhäälingu nõukogus on EV100 programmist mitmel korral juttu olnud ja mõne kuu eest oli juttu  ka aastavahetuse asjadest. Keegi ei öelnud, et seekord jätame hümni ära.

Selline asi on minu hinnangul selgelt vastuolus ka Rahvusringhäälingu seadusega, mille ülesanded on loetletud kohe seaduse alguses ja panen siia terve paragrahvi, et kõik saaks ise hinnata:

§ 4. Rahvusringhäälingu eesmärk

Rahvusringhäälingu eesmärk on kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele. Selleks loob Rahvusringhääling programme, toodab ja vahendab saateid ning korraldab teisi tegevusi, mis ükshaaval või kogumis:

 1) toetavad eesti keele ja kultuuri arengut;

 2) väärtustavad Eesti riigi ja eesti rahvuse kestmise tagatisi ning osutavad asjaoludele, mis võivad ohustada Eesti riigi ja eesti rahvuse püsimist;

 3) aitavad kaasa Eesti ühiskonna sotsiaalse sidususe kasvule;

 4) aitavad kaasa Eesti majandusliku heaolu ja konkurentsivõime kasvule;

 5) aitavad kaasa demokraatliku riigikorralduse edendamisele;

 6) selgitavad looduskeskkonna säästliku kasutamise ja jätkusuutliku arendamise vajadust;

 7) väärtustavad perekonnal põhinevat ühiskonnamudelit;

 8) aitavad kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri audiovisuaalsele jäädvustamisele;

 9) tagavad igaühele vabaks eneseteostuseks vajaliku informatsiooni saamise.

Kui traditsiooniline hümni laskmine aastavahetusel ei ole Eesti riigi ja rahvuse väärtustamine, siis mis üldse on?

Seda, et ERR maja talle tehtud seadust ei täida näiteks perekonna väärtustamisel teame ammu. Seda, et toimetused tegelevad homo- ja pagulaspropagandaga samuti. Nüüd siis on astutud järgmine teadlik samm rahvusriigi dekonstrueerimisel ja eestlaste rahvusliku identiteedi riiklikul maha salgamisel ning järk-järgulisel ajaloost kustutamisel. Tegemist on ühe väikese, kuid märgilises mõttes üliolulise sammuga kultuurikatkestuse ellu viimisel meie ära lõikamiseks meie rahvuslikest allikatest ja juurtest.

Irooniline on siinjuures see, et hümni asemel eetrisse lastud Ivo Linna laulu sõnad lausa karjuvad näkku ERR-i tegelastele:

Oma rahvust maha salata

sama ränk on nagu orjaks müüa end.

See kõik tõstatab laiemad küsimused ERR kohta. Peale uue juhatuse ametisse saamist on ERR sisu läinud selgelt vasakpoolsemaks ja estofoobsemaks. Kusjuures nõukogule lubati enne valimis vastupidist! Kas tegemist on valitsuse poliitika järgi joondumisega? Kas ERR sõltumatus seda tähendabki, et valitsuse vahetusega koos muutub ka uudiste noot? Nagu vanasti, kui parteikongress andis uued suunised? Ja kas selle kasvõi vaikival aktsepteerimisel ikka saadakse aru, et järgmised valitsused nõuavad avalik-õiguslikult ringhäälingult oma propaganda avaldamist uudiste nime all. Miks nad ei peaks? Millele viidates saaks sellest tulevikus keelduda?

Kui ERR arvab, et neile on liiga tehtud, kuna otsus hümn ära jätta tuli poliitilise tellimusena kas siis presidendilt, kultuuriministrilt või riigikantseleilt, kes aastavahetuse programmis samuti käppapidi sees olid, siis tulen tagasi oma algse küsimuse juurde: kes otsustas? See otsustaja tuleb välja selgitada ja talt küsida, kas ta ei tahaks endale uut tööd leida!