Ida-Viru arst jäi patsiendi surmas lõplikult süüdi

Arst Igor Gorjatšjov Jõhvi kohtumajas esimese astme istungil. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Riigikohus jättis muutmata ringkonnakohtu otsuse, millega mõisteti Ida-Viru keskhaigla arst Igor Gorjatšov süüdi patsiendi surma põhjustamises ettevaatamatusest.

2016. aasta lõpus mõistis maakohus  Gorjatšovi süüdi ettevaatamatusest patsiendi surma põhjustamises ja määras talle karistuseks ühe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse. Arstina töötamise õigus jäi mehel alles, kuigi süüdistaja nõudis ka selle äravõtmist.

Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ning 29. detsembril tehtud otsusega jättis ka riigikohus ringkonnakohtu otsuse muutmata ning Gorjatšovi kaitsja taotluse rahuldamata.

Kriminaalsüüdistus sai alguse 2012. aasta 24. novembri õhtul Ida-Viru keskhaigla EMOs aset leidnud juhtumist, kui kiirabi tõi sinna sillamäelase Valeri (42). EMOs valves olnud arst Igor Gorjatšjov (39) diagnoosis Valeril soolenakkuse ja saatis ta kodusele ravile, kuid 25. novembri varahommikul tõi kiirabi Valeri taas haiglasse, kus ta suri vaatamata haiglas tehtud operatsioonile.

Pärast Valeri surma pöördusid tema omaksed tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni poole, kes tuvastas, et arsti tegevuses ilmnes vigu. Lähedased pöördusid politseisse ja lahang tegi kindlaks, et Valeri suri kaksteistsõrmiksoole haavandist tekkinud arteriaalse verejooksu tõttu.

Gorjatšjov selgitas pärast maakohtu otsust Postimehele, et patsiendi seisund oli stabiilne, kui ta 2012. aasta 24. novembri õhtul esimest korda Kohtla-Järve haigla EMOsse toodi. «Patsient oli rahuldavas seisundis, kontaktne, adekvaatne, tal oli kolm päeva kõht lahti olnud, kodus olevat olnud halvatus ja nõrkus, kõik uuringud olid normis, proovi põhjal ei olnud verejooksu ja roe ei olnud musta värvi,» rääkis arst.

Kuna ohumärke ei tundunud arsti sõnul olevat ja kaksteistsõrmiksoole haavandiga oli patsient elanud juba aastaid, saatiski Gorjatšjov patsiendi koju soovitusega kõhuvalu vastu ravimit võtta ja perearsti poole pöörduda.

Teist korda jõudis patsient arsti sõnul EMOsse 25. oktoobri hommikul kell 7.30, mil tema seisund oli halvenenud. «Hommikul oli roe must ja okse oli. Patsient rääkis, et oksendas korra hommikul ja okse oli vedel. Kui on verejooks, siis okse on kas punane või vere värvi,» rääkis Gorjatšjov.

Arsti hinnangul on võimalik, et õhtul ei olnudki patsiendil verejooksu, kuid pärast haiglasse saatmist oleks tulnud teda kohe opereerida. «Pärast endoskoopiat olid kleepsud pandud verejooksu kohta, ta oleks tulnud kohe operatsioonile saata, aga patsient ootas osakonnas kolm tundi,» rääkis arst. Kui patsient kohe operatsioonile oleks saanud, siis oleks tema ellujäämise võimalus Gorjatšjovi sõnul suurem olnud.