Kalamajja kerkis unikaalne ökokasvuhoone

Selline ökokasvuhoone peaks Kalamaja miljöösse sobima paremini kui harjumuspärane klaasist või kilest kasvuhoone. Foto: Mihkel Maripuu

Kalamajas asuva Säästva Renoveerimise Infokeskuse (SRIK) hoovil pandi ühe koolitusprojekti käigus püsti taaskasutatavatest ehitusmaterjalidest ökokasvuhoone.

Massiivsavi tehnikas triiphoone idee autor on OÜ Natuurehitus eestvedaja Allan Kokkota, kelle juhendamisel Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid selle Väike-Patarei tänaval asuva SRIK-i hoovis teoks tegid.

Materjalidena kasutati vanu aknaid, mis majade remontimisel üle on jäänud, samuti vanu palke ja talasid ning kivist trepiastmeid. Sideaineks on Põhja-Eesti sinisavi. Aknad läksid Kokkota sõnul käiku koos raamidega. «Vanu aknaid jääb palju üle, neid on hea ja mugav kasutada. Saab panna kohe karkassi vahele ja ära kinnitada,» rääkis Kokkota.

Vanade akende klaasid leiaksid muidu sagedast kasutamist, aga nende raamidest kättesaamine on üsna tülikas, sest tavaliselt hoiab paks kiti- ja värvikiht neid kõvasti raamide küljes kinni.

Ökokasvuhoone juures kaetakse nii akende raamid kui vanad ja koledad ehituspalgid saviga. «Ühest küljest teeb savi selle asja ilusaks. Teisest küljest ta ju talletab niiskust ja soojust, savi on hea materjal kasvuhoones õige kliima loomisel,» ütles SRIK-i juhataja Tarmo Elvisto.

Hoovil asuva abihoone kõrvale ehitatud kasvuhoone kolm seina on tehtud vanadest akendest, katusel on kasutatud läbipaistvaid pvc-plaate. Elvisto sõnul tehti seda eeskätt turvalisuse eesmärgil, sest innovaatilisel kasvuhoonel saab ilmselt olema palju külastajaid. Samuti oleks akendest tehtud katuse puhul keeruline konstrueerida vihmavee ärajuhtimise süsteemi.

Vihmaveel on aga selles kasvuhoones oluline roll. Selleks, et oleks mugav kasta, on loodud vihmavee kogumise süsteem. Katuselt voolab vesi suurtesse tünnidesse. Sealt juhitakse see torudega otse peenrasse, kust vesi läbi torudes olevate väikeste aukude mulda imbub.

Kasvuhoone vundament on Kokkota sõnul tehtud killustikust. «SRIK-i materjalilaos oli lammutatud hoonetest pärit vanu trepiastmeid. Need panime killustiku peale, et puitkarkass oleks natuke maapinnast kõrgemale tõstetud. Hüdroisolatsiooniks kasutasime väga innovaatilist ja head materjali – kasetohtu,» rääkis Kokkota. Kaks kihti kasetohtu pandi lihtsalt puitkarkassi ja vundamendi vahele.

Kuna SRIK on eelkõige koolitusfunktsiooniga asutus, siis on ka kasvuhoone tagaseinal eksponeeritud nelja Eestis enam levinud savisordi näidised. Kasvuhoone ehitusel kasutati Põhja-Eesti sinisavi. Sobiv segu saadakse nii, et võetakse neli osa liiva, üks osa savi ja üks osa põhku. Sinna lisatakse nii palju vett, et segu oleks paras ja kleepuks hästi seina külge. Palgid ja talad tuleb enne naelu täis taguda, palja puidu peale ei taha savi hästi nakkuda.

Elvisto sõnul on Põhja-Eesti sinisavi kõige kättesaadavam ja suhteliselt kvaliteetne. «Kogu põhjarannik kasutab sinisavi. Lõuna-Eestis on jällegi kuulus punasavi. Sellel on erk ja tugev punane värv, mille tõttu on teda ka Eestist eksporditud. Ta on dekoratiivne ja tal on head omadused,» rääkis Elvisto.

Kasvuhoone omahind sõltub tema sõnul sellest, kui palju materjali omast käest võtta on. Tööd on sellise ökokasvuhoone ehitamisel rohkem, kui esmapilgul tundub. Selle, esimese omalaadse kasvuhoone ehitasid rahvusvahelise ProNatMat projekti raames kümmekond Viljandi Kultuuriakadeemia tudengit viie päevaga. Pärast kulus paaril Natuurehituse mehel veel paar päeva kogu asja lõplikuks viimistlemiseks.