:format(webp)/nginx/o/2017/12/19/7420297t1h0a78.jpg)
Jalgpallivõistkonna riietusruumis trenni järel hõljuv kopitamis- ja higisegune lehk, värava- või korvivõrku sahistava palli tekitatav imeilus heli, inimtühjal staadionil hommikukastesel murul paljajalu jalutades sõõrmetesse tungiv värskus, metsas sportides huultele voolav soolane higinire. Kõik see on rikkumata sport. Karge ja puhas, ei ainsatki mädaplekki.
Kirjeldatud vahetud elamused-kogemused-tunded moodustavad, inimkatsega tõestatult, suurepärase seerumi inimese nakatamiseks totaalse spordivaimustusega. Ükskõik millist kirjeldatud emotsioonidest meenutades – ja impulsiks piisab vähesest, näiteks tänaval vedeleva kivikese jalaga kujuteldavasse väravasse toksamisest – kandub mõte automaatselt tippspordi juurde.
Sest kui ise (enam) ei jaksa, oska või viitsi, siis õnneks leidub neid, kes samast murest priid ja võtnud enda missiooniks kaasteelisi sportlike saavutustega inspireerida. Üheskoos nautides helgemasse tulevikku! Eelneval kergel bullerbylikkusele pretendeerival spordiidüllil pole paraku tegelikkusega (enam) pea midagi ühist. Olukord on halb, sest tippspordi tüvi mädaneb mitmest kohast ja tempokalt.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/02/6617005t1h2d90.jpg)