Jalgpallivõistkonna riietusruumis trenni järel hõljuv kopitamis- ja higisegune lehk, värava- või korvivõrku sahistava palli tekitatav imeilus heli, inimtühjal staadionil hommikukastesel murul paljajalu jalutades sõõrmetesse tungiv värskus, metsas sportides huultele voolav soolane higinire. Kõik see on rikkumata sport. Karge ja puhas, ei ainsatki mädaplekki.
Tellijale
Tüvi mädaneb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirjeldatud vahetud elamused-kogemused-tunded moodustavad, inimkatsega tõestatult, suurepärase seerumi inimese nakatamiseks totaalse spordivaimustusega. Ükskõik millist kirjeldatud emotsioonidest meenutades – ja impulsiks piisab vähesest, näiteks tänaval vedeleva kivikese jalaga kujuteldavasse väravasse toksamisest – kandub mõte automaatselt tippspordi juurde.