Valitsus eraldas kirikutele okupatsioonikahjude hüvitamiseks kaheksa miljonit eurot

Niguliste kirik. Foto: Liis Treimann

Valitsus otsustas Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (EELK) ja Eesti Apostlikule Õigeusu Kirikule (EAÕK) sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks eraldada kokku üle kaheksa miljoni euro. 

Valitsuse omandireformi reservfondist eraldati luteri kirikule 6,753 miljonit eurot ning õigeusu kirikule 1,153 miljonit eurot, seisab eelnõus. Lisaks saab EAÕK Venemaal asuva Petseri kloostri kompensatsiooniks 423 400 eurot. Summa määras Võru maavalitsuse hindamiskomisjon.

Teatavasti palus õigeusu kirik hiljuti rahandusministeeriumile saadetud taotluses 1,4 miljonit eurot mungakloostri rajamiseks, kloostri rajamisest Mikitamäe valda Beresje külla räägiti juba möödunud aastal. 

Lisaks sellele on riigi ja kiriku vahel pooleli kohtuvaidlus piiri taha jäänud Petseri kloostri kompensatsiooni asjus. Tartu halduskohus peaks lõpliku otsuse Petseri kloostri kompensatsiooni kohta langetama 15. jaanuaril. 

Aab: kohtus edasi ei vaidle 

Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul lõpetab EAÕK-le eraldatud toetus ka poolelioleva kohtuvaidluse riigi ja kiriku vahel. «Praeguse kokkuleppe järgi võttis EAÕK vastu kompensatsiooni ja kohtus edasi ei vaidle,» sõnas Aab. Toetuse kasutamiseks sõlmib siseministeerium kirikuga vastava lepingu, kus fikseeritakse ära, millistel otstarvetel ja kus seda raha kasutatakse ning vajadusel tehakse järelevalvet. 

Mitu allikat kinnitasid eelmisel nädalal ERRile, et omandireformi reservfondi määruse muutmise ja uue kompensatsioonimehhanismi loomise taga on tegelikult põhimõtteline kokkulepe, et EELK loobub Niguliste kiriku tagastamise soovidest. Aastate jooksul on EELK soovinud nii kiriku tagastamist või siis kompensatsiooni selle eest.

Keskerakondlasest riigikogu liige Heimar Lenk väitis, et Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku okupatsioonikahju heastamise taga on kompensatsioon piiri taha jäänud Petseri kloostri eest, vahendab ERR.

«Nendes lepingutes nähakse ka ette see, et hea tahte avaldusena kirikud loobuvad nendest varalistest vaidlustest, mis on omandireformi käigus üleval olnud,» kommenteeris Jaak Aab. 

Peaminister Jüri Ratas nentis valitsuse pressikonverentsil, et nüüd saab riigi ja kahe kiriku vahelise vaidluse kompensatsiooni üle nimetada lõppenuks. «Ma arvan, et õigusselgus ja õiguskindlus on hästi olulised pooled ja kui Niguliste kiriku suhtes on olnud täiesti lahkarvamus 26 aastat ja selles leida õigusselgus ja -kindlus mõlemale poolele, siis oli seda lahendit vaja. Ma arvan, et nende kahe kiriku osas saame lugeda need vaidlused lõppenuks,» ütles Ratas valitsuse pressikonverentsil.

Väike jõuluime ehk kuidas raha kahe nädalaga kirikutesse jõudis

Valitsus näitas kirikute toetamisel üles enneolematult kiiret tegutsemisvõimet. Kahe nädala jooksul muudeti enam kui 20 aastat puutumata määrust, esitati toetuse saamiseks taotlused ja lõpuks ka rahuldati need.

Järgnevalt kronoloogia, mis näitab, kuidas viimaste aastate suurim rahaline toetus kirikuteni jõudis:

14. detsember. Valitsus kiitis heaks riigihalduse minister Jaak Aabi esitatud ettepaneku muuta juba 1996. aastast kehtinud üht valitsuse määrust, mis reguleerib seda, kes ja kui palju saab omandireformi reservfondist raha küsida.

Aab põhjendab muutmise vajadust sellega, et kehtiv määrus ei lubanud reservfondi raha kasutada muuhulgas sakraalehitiste korrashoiuks, säilitamiseks või taastamiseks. Aab ütles, et tema ettepanekut toetavad ka Eesti peamised usuühendused – Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK).

20. detsember. EELK saatis valitsuse otsusest kannustatuna rahandusministeeriumile kirja, milles palus valitsuselt sõja ja nõukogude okupatsiooni ajal kirikutele tehtud ülekohtu heastamiseks 6,8 miljonit eurot. Raha soovis kirik omandireformi reservfondist.

22. detsember. EAÕK saatis rahandusministeeriumile kirja, kus soovis valitsuselt samadel põhjustel veidi üle 1,4 miljoni euro.

28. detsember. Valitsus otsustas mõlema kiriku rahataotlused rahuldada ja toetas EELKd 6,75 miljoni ja EAÕKd 1,6 miljoni euroga. Kusjuures kirikud loobuvad toetuse eraldamisega seoses varasematest varalistest vaidlustest, ütles Jaak Aab valitsuse pressikonverentsil.