:format(webp)/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/19/7420061t1h0f0a.jpg)
2019. aasta riigikogu valimisteks loodav Eesti Seenioride Erakond (ESE) tahab valimisprogrammiga välja tulla sel kevadel. Uue erakonnaga liituda soovijate arv on hetkel teadmata.
Uus pensionäride erakond plaanib kevadel programmiga välja tulla (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seenioride erakonna asutajaliikme Paul Lettensi sõnul on loomisjärgus erakonna vastu huvi suur, kuid erakonnaga liitunud inimeste arvu jätab ta avalikustamata. «Üldine vastukaja on positiivne. Muidugi on ka neid, kes leiavad, et see on jama ja niikuinii ei tule midagi välja. Selliseid on alati,» nendib Lettens.
Oma platvormiga loodab erakond välja tulla sel kevadel. «Eesmärgiks on leida igas maakonnas, linnas ja vallas inimene, kes tunneb kohalikku elu ja seal elavate seenioride vajadusi ja probleeme ning oleks meie esindaja antud piirkonnas,» selgitab asutajaliige.
Novembris lehekuulutuse kaudu aktiivseid inimesi loodavasse erakonda kutsunud Eesti Pensionäride Liit reklaamis end jõulude eel uue nimega Eesti Seenioride Erakond (ESE). Sõna «pensionär» ei olnud paljudele vastuvõetav, sõna «seenior» tähendusvarjund on neutraalsem, leiab Lettens.
«Pensionil olemine on meie ühiskonnas justkui ülearuseks muutumine, mida peab häbenema.»
«Pensionil olemine on meie ühiskonnas justkui ülearuseks muutumine, mida peab häbenema. Kuigi me justkui teame, et elukogemus ja küpsus on tarkade valikute eeldus, ometigi ei taheta Eesti poliitikas elukogenud inimeste potentsiaali rakendada, pigem seda tõrjutakse. See on lubamatu ja vale suhtumine!» selgitab Lettens.
Seenioride erakond tahab esindada elanikkonna vanema grupi ning töövõimetuspensionäride huve. «Selle erakonna loomine ei ole poliitiline ambitsioon, vaid sügav vajadus muuta nähtavaks ja anda hääl kolmandikule elanikkonnast ja muuta suhtumist vananemisse erakonna tegevuse läbi,» selgitab Lettens. Eestis on üle 300 000 vanaduspensionäri ning ligi 100 000 töövõimetuspensionäri.
/nginx/o/2013/10/08/2525670t1hf071.jpg)
Lettensi sõnul vajab riik ka pehmete väärtuste arendamist ja rakendamist reaalsesse ellu. Teemadena plaanitakse fookusesse tõsta kesine pension, hooldekodude ja vanadekodude madal kvaliteet ja kõrge hind, omastehoolduse probleemistik, sõeluuringute võimaldamine pikemalt kui 62 eluaastat, ravimitoetused ja ravimihinna omaosaluse määr.
Erakonna asutajaliige, endine diplomaat ja arst Paul Lettens (68) on kuulunud Reformierakonda, Erakonda Eestimaa Rohelised ning kuni 15. detsembrini 2017 Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. Lettens on töötanud Eesti Rahva Tervise Keskuse direktorina. Diplomaadina töötas ta peaminister Mart Siimanni välisnõunikuna ning Eesti suursaadikuna Ukrainas, Gruusias ja Moldovas.
Tänavu sügisel kandideeris Lettens kohalikel valimistel Lääne-Virumaal Haljala vallas valimisliidus PLAAN A. Lettens sai üheksa toetushäält ega osutunud valituks.