:format(webp)/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
Välisminister Sven Mikser kinnitas Postimehe otsestuudios, et hirmud ÜRO hääletuse tõttu USA toetuse vähenemisest Eestile ja Euroopale on alusetud. «Demokraatliku maailma kokkuhoidmine pole ohustatud ühest üksikust hääletusest,» kinnitas ta.
PÄEVAINTERVJUU Mikser: ärge peljake, üksik hääletus meid ei ohusta (15)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõigepealt tasuks mõned faktid korda ajada,» kommenteeris Mikser ÜRO eelarve vähendamist USA suunalt, «tegelikult teatati juba oktoobris, et põhieelarvet vähendatakse 200 miljoni dollari võrra. Euroopa Liit soovis sellele veel täiendavalt 170 miljonist kärbet.»
«Tegemist on protsessiga, mis algas tunduvalt enne,» märkis välisminister, viidates peaassamblee hääletusele, millega ei toetatud president Trumpi poolt Jeruusalemma tunnustamist Iisraeli pealinnana.
«Nüüd lepiti kokku mõnevõrra väiksemas kärpekavas, kui soovisid nii Euroopa Liit kui Ameerika Ühendriigid,» täpsustas Mikser, «kuid tegemist on loomulikult märkimisväärse kärpega.»
Välisminister lisas, et USA soov oli juba suvel vähendada ka ÜRO rahuvalve eelarvet, seoses ahistamise ja seksuaalkuritegudega skandaalidesse sattunud rahuvalvajatega.
Eelarve vähendamine ei ole seega reaktsioon möödunud nädala hääletusele.
Eesti hääletas Trumpi otsuse vastu
Lähis-Ida rahuprotsessis on Eesti ministri kinnitusel olnud väga järjepidev ning sisepoliitilist pahameelt tekitanud Eesti poolthääletamine ÜRO assambleel kinnitab seda.
«ÜRO julgeolekunõukogu on ka varasemalt vastu võtnud päris mitmeid resolutsioone, mis ei näe ette mingisuguseid ühepoolseid muutusi Jeruusalemma staatuses. Jeruusalemma staatuses on võimalik riikidel kahepoolselt kokku leppida ja kindlasti meie ega teised rahvusvahelise üldsuse liikmed ei peaks võtma seisukohti, milline see lõppkokkulepe peab olema.»
«Seda ei saa väljapoolt dikteerida, selleni tuleb kahepoolsete läbirääkimiste käigus jõuda.»
«Kindlasti on taolistes deklaratsioonides oma sisepoliitiline element,» kommenteeris Mikser Donald Trumpi avaldust, mis tunnustas Jeruusalemma Iisraeli pealinnana ja täitis seega kampaanialubadust.
«Selles osas Euroopa Liit kindlasti ei võta seisukohti, kuidas ühte või teist valimislubadust täita,» lisas ta.
«Küll aga on õigustatud Euroopa Liidu mure, kuidas mõjub see otsus julgeolekuolukorrale piirkonnas, mida see puudutab. Kui religioossed tunded löövad veelgi enam lõkendama ja äärmusrühmitused saavad sellest oma ekstreemsete agendade edendamiseks hoogu, siis sellel on vahetu mõju ka Euroopa julgeolekule.»
Üks hääletus Eestit ei ohusta
«Ärge peljake,» rahustas Mikser, «neid hirme on aastate jooksul õhus olnud palju, kuhu poole lähevad Ameerika Ühendriigid.»
«Need hirmud on alusetud – demokraatliku maailma kokkuhoidmine pole ohustatud ühest üksikust hääletusest.»
«Nii nagu Ameerika Ühendriigid jäävad Eesti ja Euroopa jaoks kõige olulisemaks liitlaseks, nii jääb ka Euroopa kõige samameelsemaks ja väärtuslikumaks liitlaseks Ameerika Ühendriikidele.»
«Vähem hirmu ja rohkem konstruktiivset tööd, et lahendada maailma kriisikoldeid nii, et see tooks võimalikult vähe täiendavat kahju.»