Leonhard ja Erich säilitavad Krimmis Eesti ajalugu

Erich Kalling Gvardeiskis, kuhu tema algatusel ja kavandi alusel püstitati tunamullu mälestusmärk 100 aasta möödumisest Krimmi eestlaste laulupeo toimumisest 1914. aastal. Laulupidu leidis tegelikult aset Sõrt-Karaktšoras, mis asub nüüdsest Gvardeiskist mõni kilomeeter eemal, sinna aga ei saanud mälestusmärki panna, sest seda küla pole enam olemas. Foto: Liis Treimann

Mälestust eestlastest Krimmis hoiab üleval põhiliselt kahe mehe energia: Leonhard Salmanile ja Erich Kallingule annab eestluse hoidmine iga aastaga jõudu ja ideid juurde. Need mehed ei peatu enne, kui iga viimane kui eestlastega seotud koht Krimmis on tähistatud või raamatusse raiutud.

«Tema on meie professor,» ütleb Erich Kalling väga lugupidavalt Leonhard Salmani kohta. Tema hääles on tunda noorema mehe austust vanema vastu. Erich ise sai just 85, Leonhard on juba 86.

Simferopolis elav koduloouurija Salman on Krimmi arhiivides ümber kirjutanud 66 000 lehekülge dokumente. Nende andmete põhjal tahab ta välja anda viis raamatut suurematest Eesti asundustest Krimmis, mis tekkisid 1860. aastatel. Krimm oli Volga-äärse Samara ümbruse kõrval esimene koht Tsaari-Venemaal, kuhu eestlased maaotsingul hakkasid välja rändama.