:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
Eesti elanikud panevad oma 2017. aasta tegemistele viiepalliskaalal hindeks 3,8, selgub Postimehe ja BNSi tellitud Kantar Emori uuringust. Seejuures enamik vastajatest, üle 66 protsendi, hindas aastat isegi heaks või väga heaks.
Eestimaalastel on seljataga hea aasta (9)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige rohkem on oma tegemistega rahul keskealised, kõrgema sissetuleku ja haridusega vastajad. Näiteks hinde neli või viis pani oma aastale ligi 60 protsenti inimestest, kelle pere sissetulek ühe inimese kohta jääb alla 200 euro. Samal ajal 73 protsenti nendest, kelle sissetulek jääb peres ühe inimese kohta 700–900 euro vahele, hindasid oma aastat heaks või väga heaks.
Eriti rahul on Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide toetajad, aga palju kurtjaid pole ka Reformierakonna pooldajate seas. Nende erakondade pooldajatest hindas oma aastat nelja või viiega vastavalt 80, 78 ja 73 protsenti. Kõige kriitilisemad on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) pooldajad, ent isegi 59 protsenti neist hindavad oma aastat nelja või viiega. Ülejäänud valdavalt kolmega.
Riigi käekäigu suhtes on eestimaalased negatiivsemad – ligi tuhatkonna vastaja keskmiseks hindeks riigi tegemistele on lõppeval aastal 2,66.
«Riigi käekäiku hinnatakse pigem keskpäraselt, enamik annab kolme. Poliitikaelu on ikka selline, et pigem kritiseeritakse kui kiidetakse,» sõnas Emori uuringuekspert Aivar Voog, kelle sõnul eristuvad riigile antud kõrgemate hinnangutega selgelt elanikkonnast Keskerakonna ja sotside toetajad.
Kõige vähem on rahul EKRE ja Reformierakonna toetajad, kes panevad riigile hindeks vastavalt 2,41 ja 2,39. Keskerakonna toetajad hindavad Eesti käekäiku hindega 3,27, sotsid veidi madalamalt.
«Tähelepanuväärne on nende hinnangute juures see, et puuduvad olulised erinevused eestlaste ja mitte-eestlaste vahel. Tavapäraselt on mitte-eestlased olnud riigi suhtes palju kriitilisemad kui eestlased,» lausus Voog. Kui eestlased hindavad riigi tegemisi 2,65ga, siis muulased 2,7ga. «Keskerakonna võimule jõudmine on aidanud seda ühtlustada,» hindas ekspert.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/27/7438395t1hc0a6.jpg)
Emor uuris ka, mis jääb inimestele 2017. aastast kõige enam meelde. Poliitvaidluste, skandaalide, laulu- ja tantsupeo või valimiste asemel on need inimeste isiklikku elu puudutavad sündmused. «Sündmused, mida mainiti, olid sünnipäevad, lapse sünd, lapselapse sünd, pulmad ja ka lähedase surma,» loetles Voog.
23,6 protsenti meestest ning 37,4 protsenti naistest vastasid, et kõige eredamalt on meeles isiklikud sündmused. Selle vastuse osakaal oli suurem ka noorte, 15–34-aastaste inimeste seas (35,4 protsenti).
«Poliitilisi sündmusi meenutati rohkem meeste ja eestlaste seas, keskmises sissetulekurühmas, maaelanike ja ka Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetajate hulgas,» ütles Voog.
Näiteks mainis üle kümne protsendi vastajatest kohalikke valimisi, mis pole Voogi sõnul üllatav, kuna neist räägiti ja neid kajastati terve aasta, eriti aga aasta lõpus. Poliitilist kemplemist mainis 4,8 protsenti ning sellest veidi vähem toodi välja suvist noorte laulu- ja tantsupidu ning teisi kultuurisündmusi (3,7 protsenti).
Majanduslikke aspekte – hinnatõus, alkoturism ja maksusüsteemi muutused – mainisid enam keskealised mehed, Lõuna-Eesti elanikud ning EKRE toetajad, tõi Voog välja.
Ülejäänud sündmused mõjutasid vastajaid marginaalselt. Vaid 1,8 protsendile jäi meelde haldusreform, 1,3-le ID-kaartide turvalisuse küsimus, 1,2 protsendile rändekriis ning 1,1-le Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine. Ka ei pidanud vastajad märgiliseks Edgar Savisaare suurprotsessi või nii kohalikus kui ka välismeedias laineid löönud ahistamisskandaale.
«Ahistamisskandaalid tekitasid korraks virvenduse, Taavi Rõivase skandaal päris korraliku, aga see oli vaid hetkeline, üheks nädalaks,» ütles Voog.
Emor küsitles detsembri keskel kokku 1107 Eesti elanikku vanuses 15–74 eluaastat.
***
Postimehe tänavaküsitlus: kuidas jäite oma aastaga rahule ja mis meelde jäi?
Natalja, teleajakirjanik
/nginx/o/2017/12/26/7434883t1he578.jpg)
Väga super aasta. Ma olen loonud ühte tõsielusõud teles, mis on eesti ja vene keeles ja mis räägib 24 riigist. Seal elab üle nelja miljardi inimese. See on LIVEstonia – riik, kuhu tahaks tulla ja jääda. Seda saab vaadata kanalites ETV ja ETV+. See oli suur töö, me käisime üle Eesti.
Anu, pensionär
/nginx/o/2017/12/26/7434873t1h6b88.jpg)
Ei midagi erilist, aga normaalne aasta oli. Põhiline, et tervist jätkub kogu perele. Midagi sellist, mida kindlasti ära mainida, ei olnud.
Liljan ja Jaana, turundusvaldkond
/nginx/o/2017/12/26/7434863t1h518c.jpg)
Liljan: Ikka jäin aastaga rahule. Mina ootasin seda, et ma oleksin jõuludeks lapseootel ja see soov läks täide.
Jaana: Mina jäin väga rahule, sain uuele töökohale.
Tõnu, statistik
/nginx/o/2017/12/26/7434867t1h2faf.jpg)
Olen enam-vähem rahul. Mingit sündmust otseselt ei ole, mis oleks eredalt meelde jäänud. Võib-olla koolinoorte laulupidu.
Anti, ettevõtja
/nginx/o/2017/12/26/7434865t1h4862.jpg)
Ma ei jäänud eriti rahule, isiklik elu oli kehva, ei olnud häid asju. Täna oli ilus sündmus, käisin vaatamas oma lapse esinemist kooris. 20 etteastest kuuel korral käis tema laval.
Siiri
/nginx/o/2017/12/26/7434871t1hd7ea.jpg)
Väga tegus ja huvitav aasta on olnud. Isiklikus plaanis alustasin õpinguid kunstiakadeemias, mis oli minu jaoks põnev.