:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2016/11/18/6086841t1h5652.jpg)
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) loobub Niguliste kiriku tagastamise soovist kui valitsus eraldab kirikule sõja ja okupatsiooni käigus tehtud ülekohtu heastamiseks 6,8 miljonit eurot.
EELK loobub hüvitist saades Niguliste kiriku tagastamise nõudest (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitu allikat kinnitasid rahvusringhäälingule, et omandireformi reservfondi määruse muutmise ja uue kompensatsioonimehhanismi loomise taga on tegelikult põhimõtteline kokkulepe, et EELK loobub Niguliste kiriku tagastamise soovidest.
Aastate jooksul on EELK soovinud nii kiriku tagastamist või siis kompensatsiooni selle eest. EELK taotlus on saadetud rahandusministeeriumi, kust see võib valitsuse lauale otsustamiseks jõuda juba järgmisel nädalal.
EELK peapiiskop Urmas Viilma kinnitas ERRile, et selline põhimõtteline kokkulepe tõesti on ja ta loodab, et valitsus teeb otsuse juba lähiajal.
Valitsuse täiendas eelmisel nädalal omandireformi reservfondi määrust, mille järgi on edaspidi usuühingutel võimalus taotleda toetust okupatsiooniga ning sõjaga seotud kahjude hüvitamiseks.
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) valitsuselt sõja ja nõukogude okupatsiooni ajal kirikutele tehtud ülekohtu heastamiseks 6,8 miljonit eurot.
EELK peapiiskop Urmas Viilma kirjeldas valitsusele saadetud kirjas, et nõukogude võim sundvõõrandas kirikult ja kogudustelt kõik kirikuhooned, pastoraadid ja kabelid, samuti muu kinnisvara.
Jõuga käest võetud sakraalhoonetest suur osa jäeti koguduste kasutusse, kuid esines ka väärkasutust: pühakodasid kasutati küünide, ladude, garaažidena, selgitas peapiiskop kirjas valitsusele.
Seetõttu olid need hooned väga halvas seisus, mis ohustas nende säilimist. Paljud hooned on kas osaliselt või täielikult hävinud või ei ole neid enam võimalik taastada endiseks otstarbeks ja iseseisvaks majandamiseks.
Seetõttu soovib EELK sakraalhoonete restaureerimiseks, renoveerimiseks, ehitamiseks ja soetamiseks 3,2 miljonit eurot. Sellest 2 miljonit läheks Tallinna Toomkiriku restaureerimiseks ja 1,2 miljonit Mustamäe ja teiste sakraalhoonete ehitamiseks ja renoveerimiseks.
Ülejäänud pea 3,6 miljonit eurot läheks oikumeenia, haridus-, diakoonia-, laste-, noorte- ja misjonitööga ning muu ühiskonda suunatud tegevusega seotud põhikirjaliste ülesannete täitmiseks ning investeeringuteks.
EELK soovib raha valitsuse omandireformi reservfondist. «Toetuse eraldamisega aitab Eesti riik heastada sõja ja okupatsiooni ajal omandiõiguse rikkumisega toimunud ülekohut,» lõpetas Viilma oma pöördumise.