Viiendalt korruselt alla kukkunud mees jäi ilma piskust pensionist

Andrei selgroogu toetavad metallplaadid. Foto: Erakogu

Noorukina viiendalt korruselt alla kukkunud ja hiljem HI-viiruse saanud Andrei avastas üllatusega, et riigi silmis ei vääri ta invaliidsuspensionit.

Esimene tõsine saatuselöök tabas Andreid (nimi muudetud), kui ta polnud veel 18-aastanegi, kirjutab rus.postimees.ee. Viiendal korrusel aknalaual istudes nõjatus ta vastu akent, mis kahjuks oli avatud. Noorukit ravinud arstide sõnul oli tegu tõelise imega, et ta üldse ellu jäi. Ta sai tõsiselt viga: selgroomurd, lahtine reieluu murd, purunenud roided ja käeluud. Jalule tõusmiseks kulus noorukil pea kuu.

Nüüd meenutavad juhtunut tugevad peavalud ning selgroogu toestavad metallplaadid. 2011. aastal tunnistati noormees osaliselt töövõimetuks. Kuid sellega hädad ei lõppenud, umbes viis aastat tagasi sai ta HIV-diagnoosi ja 2013. aastal määrati talle 40-protsendiline töövõimetus ning ta hakkas saama töövõimetuspensioni.

Ekspertide hinnang tähendas, et Andrei suudab töötada, kuid teatud piirangutega, näiteks raskusi tõsta on tal keelatud. Andrei töötab ka praegu. Kõik need aastad sai ta invaliidsuspensioni, tõsi küll tagasihoidlikud 150 eurot. Kuid pärast töövõimereformi jäi ta sellestki ilma.

150 eurost ilma

«Pension võeti ära, aga tugiplaate mitte, valud jäid ja ma pean siiani võtma kangeid valuvaigisteid. Kas ma sain üleöö terveks, kui oli vaja pensioni pikendada?» küsib mees. «Oletame, et komisjoni arvates on trauma tagajärjed paranenud, kinni kasvanud, kuigi röntgenipildilt on näha, et see on kogu eluks. Aga kuidas on võimalik HIVst paraneda?» imestas ta. HIV tõttu peab ta kogu aeg ravimeid võtma.

Andrei sõnul on tal ühe selgroolüli murd ja seda on näha ka röntgenipildil. Kui ta läks tugevate valudega perearsti jutule, siis öeldi, et pole midagi hullu, kirjutati välja valuvaigisti ja kõik. «Pärast sõitsin traumapunkti ja alles seal õnnestus mul jõuda spetsialisti jutule,» rääkis mees.

Uus ringkäik arstide juurde

HIV-positiivsete keskuse juhataja Nelli Kalikova sõnul tuleb seoses töövõimereformiga selliseid olukordi ette. «Esiteks ta peab pöörduma oma perearsti poole ja rääkima kõigist tervisemuredest ilma valehäbita,» soovitas Kalikova. Kindlasti peaks mees pöörduma ka ortopeedi juurde, kes annaks tõendi, kuidas trauma tõttu on tema liikuvus piiratud. Kalikova sõnul võib mees küsida ka Merimetsa haiglast tõendi, kuidas HIV on tema imuunsüsteemi mõjutanud.

Kalikova sõnul ei taha Merimetsa haigla eriti selliseid tõendeid väljastada ja seetõttu on vaja olla järjekindel. Ta soovitas mehel nõuda ekspertkomisjoni otsuse ümber vaatamist, lisades kõik dokumendid, mis kirjeldavad tema terviseprobleeme. «Nüüd jääb üle oodata vaid uut komisjoni otsust,» lisas ta.

Teise põhimõttega süsteem

Töötukassa töövõime hindamise ja töövõimet toetavate teenuste osakonna juhataja Sirlis Sõmer-Kulli sõnul hinnatakse uues süsteemis inimese töövõimet, mitte töövõimetust ning selleks kasutatakse teistmoodi põhimõtteid ja metoodikat. Varem lähtuti töövõimetuse määramisel eelkõige haiguse diagnoosist, mis otsustas töövõimetuse protsendi.

Uue metoodika järgi tuginetakse töövõime hindamisel inimese terviseandmetele . «Lisaks kirjeldab iga taotleja ise, millised piirangud on ta oma tervise tõttu näiteks liikumisel, käelises tegevuses või vaimses võimekuses,» rääkis Sõmer-Kulli.

Töövõime hindamise aluseks on töövõime hindamise taotlus, mille täidab inimene ise ja tema terviseandmed tervise infosüsteemis.

Inimene peab hädade üle ise arvet pidama

Töövõime hindamisele eelneva kuue kuu jooksul peab inimene külastama oma pere-, eri- või töötervishoiuarsti. «Kindlasti on arstile oluline öelda, et inimene hakkab töövõime hindamist taotlema ning on väga oluline, et kõik tema terviseandmed oleksid tervise infosüsteemi kantud ja uuendatud,» ütles ametnik.

Inimese töövõimet hindab ekspertarst, kes koostab nii inimese tervise infosüsteemi kantud terviseandmete kui tema enda kirjelduse põhjal ekspertarvamuse selle kohta, kas inimesel on puuduv töövõime, osaline töövõime või ei ole töövõime vähenenud. Sõmer-Kull lisas, et ekspertarsti hinnang inimese töövõimele sõltub suuresti sellest, mis on kirjas tervise infosüsteemis ja mida inimene ise oma terviseseisundi kohta kirja on pannud. Taotleja terviseandmed peavad inimese ütlusi kinnitama.

 «Kui inimese taotlusel nimetatud arstid ei ole tervise infosüsteemi andmeid kandnud või need pole töövõime hindamiseks piisavad, näiteks on puudu mõne uuringu tulemused, annab ekspertarst sellest teada töötukassale, kes võtab arstidega  ühendust ja palub andmeid täiendada,» selgitas ametnik. Vajadusel võib ekspertarst inimese töövõime hindamiseks ka oma vastuvõtule kutsuda.

Uue töövõime hindamise metoodikaga vaadatakse ühelt poolt, mis haigused ja milline terviseseisund inimesel on, ja teiselt poolt, kuidas see haigus iga inimese tegutsemisvõimet mõjutab.

«Andrei töövõimet hinnati tema esitatud taotluse ja tervise infosüsteemis olevate terviseandmete alusel,» ütles Sõmer-Kulli. Kui pärast töövõime hindamise taotlemist on lisandunud uusi terviseandmeid, oleks mõistlik esitada uus töövõime hindamise taotlus. «Uuel taotlusel palume inimesel põhjalikumalt kirjeldada oma piiranguid, nt kuidas valu liikumisel väljendub jm,» rääkis ametnik.  Kui inimese töövõime hinnatakse osaliseks või puuduvaks, hakkab ta saama töövõimetoetust. Osalise töövõimega inimene peab töövõimetoetuse saamiseks olema aktiivne, nt töötama, otsima tööd, õppima vm.