Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/07/12/5611971t1h7f78.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/21/7428027t1h700e.jpg)
Jõuluajaks kinodesse jõudnud «Väike ime» («Wonder») ei ole klassikaline lumine jõulufilm, ehkki täidab hinge jõuluaegse soojusega. Linateose keskmes on moondunud näoga August Pullman (Jacob Tremblay) – armas teadusenohik, kellele meendivad «Tähtede sõja» filmid ja halloween. Üle kõige unistab Auggie aga kosmosesse minekust, ent selle asemel et lennata Kuule, peab poiss seadma sammud viiendasse klassi.
Põhikooliaastad on enamikule paras väljakutse. Seda enam tõotab koolipink kadalippu lapsele, kes on kodukoolitatud ja käinud majast väljas vaid kosmonaudikiivriga. Näeme väikese poisi kohanemisraskusi ja sõbrunemiskatseid, mis ikka ja jälle päädivad läbikukkumisega. Koolis toimuv mõjub reaalselt ja ehk kõnetab seetõttu neidki, kel koolitee alles jalge all. Ükskõik kas ollakse kiusaja, kiusatava või kõrvalseisja rollis. Just viimastele esitab film terava sõnumi, andes mõista, et mõnikord on vaja vahele astuda. Viimase ilmekas näide võiks olla Auggie esimene koolist leitud sõber Jack Will.