Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Marju Lauristin: Eesti uudiste näitamine Vene telekanalis omab palju sügavamat kultuurilist mõju (10)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Marju Lauristin
Marju Lauristin Foto: Aivar Pau

Eurosaadik ja Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni emeriitprofessor Marju Lauristin sõnas PBK üle puhkenud arutelu kommenteerides, et igapäevane kohalike uudiste edastamine Vene telekanalis omab palju sügavamat kultuurilist mõju, kus kaovad piirid selle vahel, mis on Eesti ja mis Venemaa.

Lauristin selgitas, et kogu Vene propaganda ja Venemaa riigi poliitika üks sihte on tekitada venekeelsetes inimestes, kes elavad Eestis, Lätis ja Leedus kuuluvust või identiteeti Venemaaga. «Sellele on suunatud kogu kaasmaalaste programm,» rääkis ta.

Vene meedia on üldiselt Vene riigi propaganda teenistuses tervikuna. Lauristin tõdes, et PBK kanal ise väidab, et tal pole Venemaaga mingit seost. «Seda me kunagi uurisime ülikoolis ja PBK on end igasuguste äriühingute kaudu väga osavalt varjanud,» lausus ta.

Kui Eesti riik või kohalik omavalitsus nagu Tallinna linn ostab näiteks telekanalisse PBK eetriaega ja reklaame, siis on lihtne vaataja Narvast olukorras, kus ta näeb Vene telekanalist kõigepealt saadet, mis võib olla täis Kremli propagandat, aga sinna vahele tulevad Eesti reklaamid ja uudised.

«See on selline kultuuriline mõju, mis igapäevase Eesti ja Vene materjali segamisega täidab justnimelt Moskva poliitika huve.»

«Ja kui reklaamides öeldakse «meil Tallinnas» või «meie Kaubamajas», siis kus seesama «meie» on – kas «meie» on Moskvas või Eestis?» küsis Lauristin. Nii läheb piir selle vahel, mis on Eesti ja mis Venemaa, Lauristini sõnul kaduma.

Kuna PBK edastab ka kohalikke uudised ja Eesti reklaame, siis saab sellest mitte-eestlase jaoks kanal, mis räägib Eestist. «Ega tema ei tea ega guugelda, kellele see kanal kuulub. See on tema jaoks kanal, mis räägib Eesti asjadest,» lausus Lauristin ja lisas, et kindlasti on venekeelne elanikkond siiski Eesti asjadest rohkem huvitatud kui Venemaa uudistest.

«Üldiselt ei ole vene vaataja väga poliitikahuviline. Meie uuringud näitavad, et väga paljud neist on Vene propaganda suhtes kriitilised ja saavad aru, et see on propaganda ning on isegi skeptilised,» tõdes professor.

«Hoopis raskemini kontrollitav mõju on see, kui piir kaob ära ja nende jaoks ongi nii, et nad elavad korraga Venemaal ja Eestis. See on selline kultuuriline mõju, mis igapäevase Eesti ja Vene materjali segamisega täidab justnimelt Moskva poliitika huve,» ütles Lauristin.

Tagasi üles