Põdrad ei pruugi omaks võtta ka Eesti teist ökodukti

Ehkki Eesti esimese Kolu ökodukti Tallinna-Tartu maanteel on väiksemad ja söakamad loomad enamjaolt omaks võtnud, siis suuremad ulukid nagu põder, pole siiani sealt käima harjunud. Esimese rohesilla näol oli tegemist suurepärase õppematerjaliga, kuidas teha asju paremini. Paraku ei pruugi aga põdrad harjuda ka teise ökoduktiga Via Baltical.

Järjekorras teine ökodukt tuleb Tallinna-Pärnu maantee 35. kilomeetrile Kohatu lähedale. Maanteeameti põhja regiooni projektijuhi Martti Lilleste sõnul valmib uus rohesild käosoleva detsembrikuu jooksul. Kuigi tööde lõpp oli planeeritud varasemaks, on Lilleste sõnul ehituse viibimise tinginud keerulised ilmastikuolud ning ökodukti haljastustööd lükkuvad kevadesse. Ääsmäe–Kohatu 2+1 möödasõidualade ehituse kogumaksumuseks on 13,1 miljonit eurot, millest 85 protsenti tuleb EL Ühtekuuluvusfondist. Seda, kui suure osa kogumaksumusest moodustab ökodukt, ei avaldata. Lilleste sõnul on tegemist ehitustööde teostaja ärisaladusega.

Uus on parem, kuid vead samad

Suurimad vead, mis esimest ökodukti ehitades tehti, olid valede mõõtmete kasutamine ning ulatuslik lageraie, mis muutis maastikku. 2013. aastal Tallinna–Tartu maantee 34. kilomeetrile ehitatud ökodukti laius on kitsaimas kohas 21 meetrit. Võttes aga arvesse pikkuse-laiuse suhte nõuet, peaks tegelik laius olema 68 meetrit.

Nõuded ökoduktide ehituseks määrab maanteeameti tellitud käsiraamat «Loomad ja liiklus Eestis», mille koostas 2010. aastal Eesti Terioloogia Selts. (terioloogia - zooloogia haru, mis tegeleb imetajate uurimisega – K.R)

Juhendi järgi on minimaalseks maastikuühenduse laiuseks keskkohas 50 meetrit, kuid sealjuures tuleb silmas pidada, et ökodukti pikkuse kasvades kasvab ka ühenduse nõutav laius. Käsiraamatu järgi on minimaalseks pikkuse ja laiuse suhteks 0,8, kuid tavaliselt peab ka see olema suurem.

Maanteeameti keskkonnatalituse juhataja Villu Lükk ütleb, et uue ökodukti projekti koostamisel on järgitud kõiki käsiraamatu põhimõtteid. Täiendavalt hinnati mõjusid Ääsmäe–Kernu teelõigu projektiga kavandatavate tegevuste eelhinnangus, kus leiti, et olulisi mõjusid ei kaasne või need on selgitatavad ja leevendatavad. Ulukimeetmete projekteerimisel lähtuti Lüki sõnul keskkonnamõju strateegilise hindamise sisendist.

Maanteeameti planeeringute osakonna projektijuhi Mart Michelise sõnul võeti lisaks käsiraamatule ning looduslike ohutegurite uuringule arvesse ka jahimeestelt saadud teavet. «Otsuseid tehes olid olemas andmed loomadega juhtunud õnnetustest antud teelõigul, mis läksid kokku keskkonnamõju strateegilises hindamises toodud rohevõrgustiku aladega ning looduslike ohutegurite uuringus tooduga. Samuti klappis see jahimehe hinnanguga, kus loomad võiksid liikuda,» selgitas Michelis.

Kohatu ökodukt on plaaniliselt paraboolse kujuga, mille pealtlaius keskel on kokku 50,1- ja äärtest 65 meetrit. Rohesilla pikkus vundamendist vundamendini 27- ning ületuse peal asetsevate suunavate seinte ulatuses 67,8 meetrit. Kaldenurk silla ning maastiku vahel on järsemates kohtades kuni 12 protsenti.

Olgugi, et uus maastikuületus on eelmisest kõvasti laiem, ei vasta see siiski minimaalsetele ehituslikele nõuetele, mis on välja toodud eelpool kirjeldatud käsiraamatus. Minimaalsete nõuete järgi peaks antud ületuskoha minimaalne laius keskel olema 54,24 meetrit.

Kohatu ökodukt. Foto: Pm

Teine oluline aspekt ökodukti eesmärgipäraseks toimimiseks on selle kaldenurk. Juhendi järgi ei tohi tõusukalle ökoduktile tasasel maastikul ületada 16 protsenti. Siiski märgib käsiraamat, et Eestile omasel lauskmaal on esindatud ökotüüp, kes kallakutel turnida ei armasta ning seetõttu on siinsetele sõralistele sobivamad vähem kui 10- protsendise langusega tõusukalded.

Suurim patt on lageraie

Kui maastikuühenduse enda mõõdud jäävad siiski napilt miinimumi lähedale, on suurim viga tehtud lageraie näol otse ökodukti suudme ees, mis avab vaate endisele metsariba tagusele avamaastikule.

«Lageraie ökodukti suudme ees takistab suure tõenäosusega veel pikka aega selle kasutuselevõttu põtrade poolt...»

Esimese ökodukti ehituse juures olnud keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Lauri Klein tõdes Kohatu droonifotosid vaadates, et vead on pildi pealt selgelt näha. «Lageraie ökodukti suudme ees takistab suure tõenäosusega veel pikka aega selle kasutuselevõttu põtrade poolt ning kui piirkonnas on olnud varem põtrade liikumisradu, siis hakkavad nad ilmselt tungima teele läbi tarade ökodukti lähistel teelõikudel,» selgitas ekspert.

Kuigi vaid fotode põhjal on olukorda keeruline hinnata, näib Kleinile, et uue ökodukti puhul on tehtud vigu nii planeerimises kui ka ehituses. Peamiseks veaks peab juhtivspetsialist koostööd ametkondade vahel. «Vastasel korral poleks kindlasti lubatud lageraiet ökodukti suudme ees, mis selgelt ja suurelt vähendab ökodukti ehitusse paigutatud rahaliste vahendite eesmärgipärast ja kasumlikku kasutust, et mitte öelda, et lageraie teostajad tõmbasid süüdimatult kriipsu peale maantee-ehitajate esmapilgul suhteliselt asjalikule ja positiivsele leevendusmeetme ehitusele,» oli ekspert seisukohal.

Maanteeameti keskkonnatalituse juhataja Villu Lükki sõnul tekkis vajadus raadata teega piirnevaid metsaalasid möödasõidualade ning ökodukti rajamiseks, mille korraldas RMK. Lükk selgitas, et raiet teostati laiemalt, sest tegemist oli raieküpse metsaga ning see oli juba eelnevalt raiekavasse lisatud.

Lükk mõistab, et ökodukti piirkonnast raiutud mets muudab rajatise toimivuse küsitavaks, kuid leiab, et seda ei saa lugeda probleemiks või ametkondade suhtluse apsakaks.

«Ökoduktide toimivuse eelduseks on ennekõike ümbritsevate alade sihtotstarbelise kasutuse säilimine. Rohekoridoris on see maatulundusmaa otstarve ning see ei välista metsa majandamist, kaasaarvatud raieid. RMK on kinnitanud, et tuleval kevadel raiutud alad rajatava Kohatu ökoduktiga taasmetsastatakse. Usume, et metsaraie ning peatselt tärkav isutav toidubaas võib mõjuda ulukitele meelitavalt, mis soodustab ökodukti kasutuselevõttu,» kommenteeris keskkonnatalituse juhataja.

Ökodukt Pärnu–Tallinna maanteel. Foto: Eero Vabamägi