Eesti optantide saatus ja staatus

Nõukogude Venemaalt saabunud eestlased Narva karantiinis. Osa optante andis sealsamas isegi kodanikuvande. Foto: Repro

Juba ligi sada aastat on Eestis lahendamata oluline küsimus, mis mõjutas ja mõjutab vahest praegugi kümneid tuhandeid. See küsimus puudutab Vene impeeriumis elanud eestlasi, kes Vabadussõja järel optantidena Eesti kodanikeks said, kuid Venemaalt lahkuda ei jõudnud. Kas nad jäid Eesti kodakondsusse või mitte?

Lugu algab sellest, kuidas järk-järgult rahvastas Vene keskvõim inimvaeseid või sõdade tagajärjel tühjenenud alasid. Baltisaksa mõisnike võimu all viletsates oludes olnud eesti talupojad kasutasid seda võimalust väljarändamiseks laiemalt alates 1850. aastatest. Selle tulemusel elas Vabadussõja lõppedes ida pool Eesti piiri ligikaudu 200 000 eestlast, paljud neist eesti asundustes, mida oli kokku mitusada ja mida sai nimetada eesti kultuuri enklaavideks.

Tartu rahulepingus neid eestlasi ei unustatud. IV artiklis oli muu hulgas kirjas: