Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Kõrged riigipalgalised saavad tulevase palga asjus sõna sekka öelda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Artikli foto
Foto: Corbis/Scanpix

Riigikogu põhiseaduskomisjon uurib asjaosalistelt, mida arvavad nemad riigijuhtide ja kõrgemate ametnike palgareformist.

«Komisjon hakkab sellega [eelnõuga -toim] tegelema ja esmalt palusime arvamust kõigilt neilt, keda see eelnõu puudutab,» ütles riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde ja lisas, et vajadusel võidakse arutelu käigus küsida ka lisaarvamusi.

Komisjon saatis vastavad kirjad riiklikule lepitajale, Eesti Panga esimehele, riigiprokurörile, kaitseväe juhatajale, presidendile, soolise võrdõiguslikkuse volinikule, kohtunike ühingule ja riigikohtu esimehele.

Linde sõnul pole komisjon veel palgareformi arutanud, kuid kavatseb seda teha lähiajal.

«Täna on raske ennustada, millal ja kuidas, aga esimesel võimalusel paneme selle esimesele lugemisele,» sõnas ta ja lisas, et aruteluga ei kiirustata ega viivitata. «Me saame sellega tõsiselt tegeleda, et ei tekiks mingeid probleeme, mida me pole läbi arutanud,» lausus Linde.

Komisjoni esimehe sõnul tuleb kõigi fraktsioonide nimel esitatud eelnõuga veel kõvasti tööd teha.

«Keegi tahtlikult ja teadlikult ei tegutse selle eelnõu vastu, aga võib tekkida erinevaid seisukohti, kuigi põhimõtteliselt oleme me kõik selle lähenemisega nõus ja päri,» nentis ta.

Riigijuhtide ja kõrgemate ametnike uus palgasüsteem peaks hakkama kehtima 2011. aastal. Selle jõustumisel seotakse nende palk lahti Eesti keskmisest palgast.

Uue kava kohaselt hakatakse kõige suuremat palka maksma presidendile, riigikogu esimehele, peaministrile ja riigikohtu esimehele.

Koefitsiendiga 0,8 hakatakse korrutama parlamendi aseesimeeste, Eesti Panga presidendi, riigikontrolöri, õiguskantsleri, riigikohtu liikmete, ministrite ja riigisekretäri, riigikogu komisjonide ja fraktsioonide esimeeste ning kaitseväe juhataja palka.

Riigikogu komisjonide ja fraktsioonide aseesimeeste palga koefitsiendiks on määratud 0,7 ning riigikogu liikmetel, ringkonnakohtu kohtunikel, abiministritel, kantsleritel, riigi peaprokuröril ja riiklikul lepitajal 0,6.

Maa- ja halduskohtu kohtunike ametipalga koefitsiendid jäävad 0,5-0,6 ning asekantsleritel ja ametite peadirektoritel 0,4-0,5 vahele.

Koefitsiendiga 0,4 hakatakse eelnõu järgi korrutama maavanemate, inspektsioonide peadirektorite, riigiarhivaari ja soolise võrdõiguslikkuse voliniku palka.

Eelnõus loetletud ametiisikutele ei maksta lisaks ametipalgale muudes seadustes riigiametnikele ettenähtud lisatasusid.

Tagasi üles