/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2016/11/18/6087337t1ha6a7.jpg)
Kui rahvaterviseseaduse eelnõu esimesest verisoonist võis välja lugeda, et koolipuhvetites keelatakse saiakeste ja krõpsude müük, siis nüüd on sotsiaalministeerium meelt muutnud.
Saiakesi seadusega keelama ei hakata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rahvaterviseseaduse eelnõu esimene verisoon oli veidi segase sõnastusega ja jäi tõesti mulje nagu oleksime hakanud riikliku regulatsiooniga piirama, mida tohib koolipuhvetis müüa ja mida mitte,» tunnistas sotsiaalministeeriumi rahvaterviseosakonna nõunik Liis Reiter.
Sotsiaalministeeriumi koostatud eelnõus oli kirjas keelata koolides ja lasteaedades madala toiteväärtusega ja kõrge energiasisaldusega toidu müük. See kava tekitas tänavu suvel suure arutelu, kui põhjendatud on plaan keelata koolides n-ö rämpstoidu müümine.
Selle idee vastu oli toona ka haridusministeerium, kes leidis, et hoolimata õilsast eesmärgist võib tulemus olla ootamatu.
Nüüd näeb uuendatud eelnõu ette, et saiakeste ja krõpsude keelamine jääb koolijuhi otsustada, sest direktor vastutab laste tasakaalustatud toitumise eest õppeasutuses. Oma koolis reegleid kehtestades peab koolijuht lähtuma riiklikest toitumissoovitustest ning reeglid tuleb kooskõlastada kooli hoolekoguga, kuhu kuuluvad nii õpilaste kui ka lapsevanemate esindajad.
Tervise Arengu Instituudi teaduri Eha Nurga sõnul näitab viimane toitumisuuring, et iga neljas laps sööb koolipäeva jooksul lisaks koolitoidule magusat. Kõige suuremad maiustajad on teismelised, kes tarbivad koolipäeva ajal just karastusjooke, saiakesi ja kooke.
Ta lisas, et pole teada, kas magus võetakse kodust kaasa, joostakse üle tee poodi vahetunni ajal või ostetakse seda koolipuhvetist. Nurga sõnul söövad Eesti lapsed kordi enam magusat, kui oleks tervislik. Näiteks teismelised poisid võiksid süüa neli portsu magusta, kuid tegelikult süüakse 16 kuni 17 portsu.
«Kui lapsed on lisaks koolilõunale söönud ka magusat, siis on nad ei tohikski enam päeva jooksul midagi süüa,» sõnas Nurk.
Tema soovitas koolijuhtidel puhvetist ära korjata soolased ja magusad snäkid ning karastusjoogid.
Kuna uute toitumissoovituste kohaselt on ka kohukesed ja pudingid nö maiustused, mitte enam piimatooted, siis Nurga sõnul ei peaks needki enam puhvetis müügil olema. Maitsestatud jogurteid ja kohupiimakreeme esialgu maiustuste hulka ei arvatud. «Aga me alati soovitame valida maitsestamata jogurit või kohupiima,» ütles Nurk.
Teaduri sõnul ei peaks koolis müügil olema ka kohv. «Mõnes koolis on katsetatud kohviautomaatidega, aga need ei peaks seal olema,» lisas ta.
«Koolipuhvetiga on samamoodi nagu koduse külmkapiga, kui mul on midagi kapis olemas, siis seda ma ka söön,» rääkis Nurk. Ta lisas, et kui maiustused ja krõpsud koolipuhvetist ära korjata, siis isegi kui lapsed koju minnes poest läbi käivad, ilmselt topeltkogust magusat sealt ei osteta. Tänu sellele teaduri sõnul langeks tänu sellele teismeliste poiste magusaportsjonide arv kuueteistkümnelt kaheteistkümnele (norm on neli portsu). «Ega muutused ei peagi toimuma ühe päevaga, aga me saame väikse sammukese edasi,» lisas Nurk.
Kuna rämpstoidu müümise keelamine on jäetud koolijuhi otsustada, siis ei pruugi see mitte igal pool edukalt minna. Nurga sõnul võib arvata, et nii mõneski koolis võivad just lapsevanemad olla selle muudatuse vastu.
Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Maris Jesse sõnul ei eeldata, et koolijuhtidest saavad toitumisteadlsed ja seetõttu on kavas koostada ka abimaterjalid, mis aitavad otsustada mida võiks puhvetis müüa.
Eesti rahvastiku toitumisuuringu andmetel oli 2014. aastal 6–9-aastaste hulgas 32 protsenti poistest ja 29 protsenti tüdrukutest ülemäärase kehakaaluga, 10–13-aastaste hulgas olid vastavad näitajad aga 37 ja 31 protsenti ning 14–17-aastaste seas 28 ja 19 protsenti. Eesti on üks väheseid EL-i riike, kus ei ole seni koolides müügiks pakutavale toidule kehtestatud mingeid nõudeid. Kõigis EL-i riikides peale Eesti, Poola, Tšehhi ja Itaalia on seatud nõuded ja piirangud, et koolides ei pakutaks müügiks nt limonaade, maiustusi või kõrge soola- ja rasvasisaldusega snäkke.