Kuberneri aia monumendikonkurss kukkus läbi

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm ja riigikogu kantselei majandusosakonna juhataja Argo Koppel riigikogu kõrval Kuberneri aias tulevase monumendi asukohas. Foto: Tairo Lutter

Toompea lossi juures asuvasse Kuberneri aeda sobiva monumendi rajamiseks toimunud ideekonkursil valis žürii 14 nõuetele vastava võistlustöö hulgast välja parimad kavandid, kuid soovitas riigikogu kantseleil monumenti mitte rajada.

Esimese koha vääriliseks hindas žürii võistlustöö märgusõnaga «Samblik», teise koha vääriliseks töö märgusõnaga «Magasivili» ja kolmanda koha pälvis töö märgusõnaga «Tsõõr».

Märgusõnadega ümbrikud avatakse ja auhinnatud võistlustööde autorid selguvad 20. detsembril kell 10 riigikogu konverentsisaalis. Samas on huvilistel võimalik tutvuda ideekonkursile esitatud töödega.  

Žürii esimees, kunstiajaloolane Mart Kalm selgitas, et konkursile laekus rikkalik valik eripalgelisi töid. «Hoolimata figuratiivsete lahenduste vähesusest saab öelda, et esitatud olid põnevad materjalid. Alates samblaga kaetud betoonist, harjatud terasest kuni cor-ten metallini, rääkimata traditsioonilistest materjalidest,» ütles Kalm.

Kalmu sõnul oli žürii hinnangul probleem, et kunstiliselt huvitavamad lahendused ei tajunud hästi ajaloolist keskkonda ning asukohta hästi sobituvates töödes ei olnud värskeid ideid, kuidas omariiklust väljendada. «Vapilõvid, Eesti kaart ja Eesti lipp on üleekspluateeritud kujundid, samas kui võistlustööde kirjeldused olid oluliselt lubavamad,» ütles Kalm.

Žürii liige, riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must tänas kõiki ideekonkursil osalejaid. «Oli väga häid kavandeid, mis sobivad mujale Eestimaale, kuid paraku mitte oma arhitektuurilise lahenduse poolest ajaloolisesse Kuberneri aeda,» ütles Must.

Žüriis riigikogu kantseleid esindanud majandusosakonna juhataja Argo Koppel selgitas, et esialgu ei ole kavas korraldada uut monumendi konkurssi. «Eesti 100. sünnipäeva puhul saab Kuberneri aed uue ilme,» ütles Koppel. «Aia projektis on koht monumendile olemas ja praegu kaunistame selle sinna sobiva ajutise kujunduselemendiga.»

Žürii määras esimese koha auhinnaks 10 000 eurot, teise koha auhind on 6000 eurot ja kolmanda koha auhind on 4000 eurot.

Üheksaliikmelisse žüriisse kuulusid veel Eesti Kunstiakadeemia teadur Ingrid Ruudi, Tartu Ülikooli Eesti lähiajaloo professor Tõnu-Andrus Tannberg, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti linnadisainer Urmas Kaldaru, Eesti Kujurite Ühenduse skulptor Leena Kuutma, Eesti Kujurite Ühenduse skulptor Aili Vahtrapuu ja maastikuarhitekt Kersti Lootus.