:format(webp)/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
Lääne-Tallinna keskhaigla infektsioonihaiguste arsti dr Helen Mülle sõnul muudavad paljud lapsevanemad kiiresti meelt, kui selgub, et välismaale ülikooli pääsenud lapselt nõutakse vaktsineerimistunnistust. Koos perearst Argo Lätiga selgitati ka vaktsineerimisele eelneva tervisekontrolli protseduuri.
POSTIMEHE VIDEOLUGU Infektsiooniarst: vaktsiinivastased muudavad meelt, kui välismaa ülikool seda nõuab (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimehe stuudiosaates «Vaktsiinides kahtlevad emad: miks arstid ei kontrolli enne, kas laps on täiesti terve?» jäi lapsevanemate sõnul õhku küsimus, miks ei kontrollita lapse tervislikku seisundit enne vaktsineerimist süvitsi.
Postimehega vestelnud arstide sõnul ei ole paljud sümptomid sugugi vastunäidustused vaktsineerimisele ning tervisekontroll toimub põhjalike reeglite järgi.
«Perearst hindab pealaest jalatallani väikelapse tervislikku seisundit, teeme teste ja räägime emaga,» selgitas Rapla perearst dr Argo Lätt vaktsineerimisele eelnevaid protseduure.
«Vaatame lapse motoorset arengut, mõõdame pikkust, kaalu, peaümbermõõtu ja vaatame, kas areng vastab eale,» kirjeldas perearst. Infektsiooniarsti sõnul kontrollitakse ka sünnianamneesi.
Külmetus ei ole vastunäidustus
Erinevalt levinud arvamusele ei ole arstide kinnitusel nohu, palavik ja nahalööve vaktsineerimisel vastunäidustused.
«Vaktsineerimise vastunäidustuseks ei ole kerge külmetushaigus, samuti atoopiline dermatiit ehk lööve nahal,» kinnitas infektsioonihaiguste arst dr Mülle, «kuid meedikutena püüame alati sättida nii, et laps oleks vaktsineerimise hetkel terve.»
Arstide sõnul võidakse laps ja vanem vaktsineerimiselt tagasi saata siis, kui lapsel on infektsioonhaigus. «Seal tekib juba emapoolne kahtlus ja me ise pole ka päris kindlad, seega lükkame vaktsineerimise edasi,» sõnas dr Lätt.
«Kui laps tuleb esimesel nohupäeval arsti juurde, siis me ei tea, kuidas see haigus edasi kulgeb,» jätkas Mülle, «peame vaatama, kas lisandub veel bakteriaalne infektsioon või mitte.»
Läti hinnangul pole välistatud see, et vaktsiini kõrvaltoimeteks peetakse mõne muu haiguse loomulikku kulgu.
Mitu vaktsiini korraga?
«Kõik vaktsiinid läbivad väga laiaulatuslikud kliinilised uuringud,» selgitas Mülle, «alati vaadatakse, kuidas kujuneb immuunvastus, kui vaktsineeritakse erinevaid vaktsiine ühel ajal. Iga vaktsiini juhendis on öeldud, milliste vaktsiinidega seda koos võib manustada.»
«Immuunsüsteemile pole see kindlasti ülekoormus, kui inimene saab korraga mitme haiguse suhtes vaktsineeritud. Arvatakse isegi, et inimesele võiks korraga süstida kuni 10 000 antigeeni ja immuunsüsteem suudab immuunvastuse tagada.»
«Isegi imiku immuunsüsteem on juba nii küps, et ta suudab immuunvastuse luua.»
Miks vaktsineerida vastsündinut?
Dr Mülle sõnul on täiesti arusaadav küsimus, miks peab vaktsineerima last kohe pärast sündimist. Ometi on teatud haigused, mille kulg võib lõppeda fataalselt just esimestel elukuudel.
«On teatud haigusi, mis on eriti rasked just väikelapse eas, näiteks läkaköha. Paljudes riikides on isegi selline soovitus, et rasedad naised saaksid läkaköha vaktsiini juba viimases trimestris ja annaksid lapsele kaasa oma antikehad, mis kaitseks lapsi esimestel elukuudel.»
«Läkaköha võib paarikuusel lapsel kujuneda eluohtlikuks haiguseks,» tõdes infektsioonihaiguste arst.
«Varases eas vaktsineeritakse veel näiteks hemofilus influensa vastu, mis annab väga rasket ajukelmepõletikku. Eluohtlik on see haigus kõige nooremas eas lastele.»
Dr Lätt pani lapsevanematele südamele, et aastakümneid pole Eestis olnud suuri haiguspuhanguid just tänu vaktsineerimisele: «Kui me küsime oma vanavanematelt, mis haigused möllasid 1960ndatel, siis oli selline haigus nagu polümeliit, mis likvideeriti 1961. aastaks.»
«Aga kui palju invaliide ja surnuid selle tagajärjel oli, ei mäleta keegi,» lisas ta, «pole olnud ka gripipuhanguid, aga nendel juhtudel surevad üle maailma miljonid inimesed.»
Ülikoolid nõuavad vaktsiine
Dr Mülle sõnul paneb imestama, et omal ajal lapse vaktsineerimisest keeldunud vanemad muudavad kiiresti meelt, kui selgub, et välismaale ülikooli minnes nõutakse tudengilt vaktsineerimistunnistusi.
«Väga paljud Euroopa ja Ameerika ülikoolid nõuavad oma tudengitelt vaktsineerimistunnistust. Oma kogemusest võin öelda, et mõnikord on lapsed lausa pahased oma vanemate peale, et miks õigel ajal on jäänud need asjad tegemata,» sõnas Mülle.
«Näiteks nüüd peame kuu aja jooksul kõik need vaktsineerimised kiiresti ära tegema. Ongi kummaline, et siis vanemad peavad seda täiesti loomulikuks – tõesti, välismaale sõites, kui kool nõuab, siis tuleb teha. Aga kahju, et see on jäänud omal ajal tegemata,» lisas ta.
«Vaktsiinivastasuses pole midagi uut,» jätkas Lätt, «kui Edward Jenner tegi aastal 1796 esimese kaitsepookimise, siis arvati, et ta nakatab inimesi, tekitades nendest lehmad. Sellest ajast saati on vastasus olnud kogu aeg ja ega ta ka tulevikus kuhugi ei kao.»
«Meie ülesanne arstidena on seletada, rääkida ja motiveerida inimesi vaktsineerima,» rõhutas ta ning lisas, et hea läbisaamine perearstiga on enamasti üksteisemõistmise alus.
Vaata videot!