Mart Kivastik: Kust võtab Eesti riik mõtte, et peaks inimesi kasvatama?

Kirjanik Mart Kivastik oma koera Marcelloga kodus hullamas. Foto: Margus Ansu

Kirjanik peab oskama näha elu iga külje pealt, ja seetõttu saabki Mart Kivastikuga rääkida kõrtsimelu allakäigust ja valitsuse lollusest, väikeste ülemuste võimust ja ülikooli muutumisest äriks, hobuste tujudest ja koledatest tennisistidest, kättemaksuhimust ja totra hinnaga ostetud ilusast elust.

Kuidas kujutlusvõimet ka ei pingutaks, ikkagi on raske aru saada, mis huvi peaks ungarlastel olema eesti kirjaniku loomingu vastu. Aga on. Eelmise kuu lõpus esitles Mart Kivastik Budapestis oma antoloogiat, ja ausõna, rahvas seisis tihedalt sabas, et raamatusse tema autogramm saada.

Eks seal oli väike trikk ka mängus, tunnistab Kivastik. Enne esitlust linastus tema režissöörikäe all mullu valminud mängufilm «Õnn tuleb magades». See tõi saali täis. «Kuid hea on see,» lausub Kivastik (54), «et keegi ei läinud pärast filmi ära. Kuigi igaüks, kes tahtis, võis koju minna. Aga kõik jäid kenasti edasi istuma. Ju mõjus hästi.»