Valgevene vaatlejad: riigikogu valimiste häältelugemine oli kaootiline

Hääletuskabiinid. Foto: Urmas Luik

Viimastel riigikogu valimistel jaoskondade tööd kontrollinud Valgevene valimisvaatlejad leidsid, et kuigi hääletamine oli hästi korraldatud, kulges tulemuste kokkulugemine suisa kaootiliselt.

«Põhilised rikkumised esinesid häälte lugemisel ja valimisjaoskondade sulgemisel, mida enamik vaatlejarühmi kaootiliseks hindas,» seisab vaatlejate raportis.

Nad toovad puudustena välja, et häälte lugemisel rikuti valimisseadusega paika pandud protseduuride järjekorda ja osad neist viidi läbi kehval tasemel. «Ilmselgelt puudus häälte lugemisel ühtne praktika,» tõdevad vaatlejad.

Vigade parandamine jäi arusaamatuks

Samuti tuuakse raportis välja, et kasutamata valimissedeleid ei tühistatud enne hääletuskastide avamist ning esines juhtumeid, kus jaoskonna sulgemine ja häälte lugemine toimusid samaaegselt, mis on valimisseaduse vastane. Liiga vähe tähelepanu pöörati ka turvalisusele – näiteks tegid ühes jaoskonnas komisjoniliikmed häältelugemisse pausi ja lahkusid ruumist, jättes sedelid ja muud materjalid järelevalveta.

Vaatlejad kirjutavad ka, et komisjoniliikmed keeldusid neile kommentaare andmast ega lubanud protseduuri dokumenteerida, mistõttu häälte lugemine polnud piisavalt läbipaistev. «Oli juhtumeid, kus numbrid ei klappinud. Vastuollu minevaid tulemusi parandati läbipaistmatul moel ja selle kohta ei antud pea üldse kommentaare ega seletusi,» seisab raportis.

«Mõnes vaadeldud valimisjaoskonnas tekitasid korduvad reeglite rikkumised tõsiseid kahtlusi tulemuste õigsuse suhtes ja võivad viia pettuste või raskete rikkumisteni,» avaldavad vaatlejad kahtlust.

Nende hinnangul tähendab nähtu seda, et häältelugejate teadmised sellega seotud protseduuridest on puudulikud.

Vene keele kõnelejaid informeeriti liiga vähe

Lisaks kritiseerisid Valgevene vaatlejad valimiskabiine, jaoskondade asukohti ja muukeelsete (eelkõige vene keelt kõnelevate) inimeste vähest teavitamist hääletuse korraldusest. Samuti ei pääsenud kõigile jaoskondadele ligi liikumispuudega inimesed ning raskusi võis tekkida ka vanuritel.

Positiivse poole pealt tõid vaatlejad välja hääletamise protseduuri väga hea korralduse – komisjoniliikmed olid koostöövalmid, hästi informeeritud ja valmis nii vaatlejatele kui valijatele täiendavat infot jagama, vajadusel ka võõrkeeltes. Edukalt ennetati pereliikmete katseid mitmekesi valimiskabiini siseneda. Kiita said ka volditud valimissedelid, mis suurendavad vaatlejate hinnangul hääletusotsuse salastatust ning jaoskondade seintele pandud hääletusprotseduuri seletavad pildid ja tekstid. Esile toodi ka valijate soliidne käitumine.

Vaatlusmissiooni kuulus kokku 28 vaatlejat Valgevenest, Rootsist ja Leedust.

Missioon oli korraldatud projekti «Valimiste vaatlemine: teooria ja praktika» raames ning viidi läbi kolme organisatsiooni koostöös: Belarus Watch, European Humanities University ning Belarusian Human Rights House (HRH) Vilniuses.

Selle projekti osana on vaatlusmissioonidel käidud ka varem: Norras, Gruusias, Leedus, Ukrainas, Poolas, Rootsis, Lätis ja Valgevenes.

Vaatlejad külastasid Eestis kokku 135 valimisjaoskonda ja hindasid hääletamisprotseduuri lähtuvalt rahvusvahelistest standarditest ja OSCE põhimõtetest, samuti Eesti valimisseadusest.