Tuntud söögikoha uus tulemine

Kristjan Koosma püüab söögikoha Tipo taas elule äratada. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eelmisel sügisel pandi Laagri raudteejaamast mõne hingetõmbe kaugusel oleva kodukohviku Tipo uksed kinni. Viie aastaga oli koht end ikka üsna sügavale laagrikate maitsemeeltesse kokanud ja siis korraga selline teade.

Detsembri algus tõi hea uudise – uks tehakse nüüd jälle lahti, kirjutab Saue valla leht Koduvald. Mitte küll iga päev ja praadi ka enam ei saa, aga üks kohalik äri tuleb teisele katsele ja see on respekti väärt.

Kohvikumajja on nüüd sisustatud šokolaadiköök ja pisike hubane istumise ala. Saab head kohvi, tilga konjakitki, aga põhirõhk on muidugi magusal. Majas majandab endine peakokk ja omanik Kristjan Koosma, kes nüüd katsetab oma oskusi selles maailmas, kus tema paps on asjatanud juba 45 aastat.

Vello Koosma on nimelt Kalevi šokolaadivabriku taustaga ja peab täna Pärnu maanteel politseimaja kõrval kommipoodi. Seda teatakse tänagi kui Kalevi maiustuste kauplust, aga tegelikult on seal lettidel kõrvuti Kalevi toodetega Karamelle omatoodang – šokolaad, marmelaad, ligi 40 eri sorti käsitöökomme, šokolaadihalvaa, sefiir.

«Sefiir on üks väheseid häid asju, mille Vene võim 1950ndate alguses Eesti kondiitritööstusesse tõi,» nendib Vello. Tema sõnul on sefiir puhtalt Vene värk, Lääne-Euroopast seda ei leia, seal on sarnane asi küll olemas, suflee, aga see ei ole siiski seesama. Muide, sefiir olla ka sportlaste, just kestvusalade harrastajate lemmik. Rasva ei ole, aga tõstab veresuhkrut ja aitab vastu pidada. «Sefiir püsib värskena 4–5 päeva. Need, millel on lubatud säilivusaeg paar kuud, on keemiat täis. Me siin hoiame aga selgelt kodumaise puhta tooraine joont,» on Kristjan uhke.

Karamelle halvaa on šokolaadi maiguga. Tuntud halvaaversioon on arahhisest ehk maapähklist tehtud, aga Karamelles tehakse seesamiseemnetest. «Selle retsept on pärit Türgist ja maksis väikse auto hinna,» räägib Vello.

Selles mõttes on Karamelle-sugune väiketootmine ideaalne, et saab katsetada seda, mis pähe tuleb. Tööjaotus ongi umbes nii, et Vellol on suured kogemused ja teadmised tehnoloogiast, Kristjan lisab juurde kiikse ja tuunib trendikamaks.

Aga varahommikul köögi poole peal alustavad mõlemad, üks Pärnu maantee majas, teine siinsamas Laagris. Kolm korda nädalas pealelõunatel on Laagri maja ka kundedele avatud.