/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/02/17/6351793t1h39df.jpg)
Euroopa Liidu 25 liikmesriiki leppisid kokku süvendatud kaitsekoostöös, võttes endale kohustuse tõsta reaalselt kaitsekulutusi.
Euroopa Liidu riigid leppisid kokku süvendatud kaitsekoostöös
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseminister Jüri Luige sõnul on Eesti jaoks PESCO projektidest üks olulisemaid sõjalise mobiilsuse arendamise projekt.
Kaitseminister Jüri Luik võrdles esmaspäeval Eesti eesistumise ajal tehtud kaitsevaldkonna olulisemaid otsuseid tutvustades PESCO raamistikku Euroopa ühisraha euroga, märkides, et nagu Euroopa Liidu liikmesriikide sees on ühisraha kasutavate riikide eurogrupp, on nüüd ELi liikmesriikide sees kaitsealast koostööd tegevate riikide grupp.
Minister märkis, et PESCO-ga on ühinenud ka tahteavalduse allkirjastamisest kõrvale jäänud Portugal ja Iirimaa ning praeguseks ei ole EL-i liikmesriikidest PESCO-ga ühinenud vaid Ühendkuningriik, Taani ja Malta.
Luige sõnul on PESCO eesmärkideks tõsta riikide reaalseid kaitsekulutusi, luua raamistik Euroopa Liidu liikmesriikidele kaitsealase koostööks ning viia ellu kaitsevaldkonna võtmeprojekte. Luik tõi näiteks kava sõjalise mobiilsuse parandamise projekti ning nimetas seda Eesti seisukohalt erakordselt oluliseks ettevõtmiseks. Ta märkis, et lisaks EL-i liikmesriikide vahel üksuste liigutamist bürokraatlike takistuste vähendamisele on kavas edaspidi kõigi EL-i suurte taristuprojektide puhul kavas arvestada sõjalise liikumiste vajadustega.
Luik rõhutas, et see projekt on oluline nii Eesti enda, Euroopa Liidu kui ka NATO kaitsevajadustele.
Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Kristjan Prikk toonitas, et PESCO ei ole alternatiiviks NATOle, vaid aitab tugevdada niinimetatud Euroopa sammast kollektiivkaitses.
Kõneldes Euroopa kaitsefondist nentis Luik, et Euroopa Liidul pole kunagi varem olnud instrumenti, millest oleks olnud võimalik rahastada kaitseotstarbelisi projekte. Luige sõnul on Eesti kui väikeriigi jaoks oluline, et kaitsefondist rahastavad projektid oleksid võimalikult novaatorlikud.
Euroopa Liidu Nõukogu otsus PESCO käivitamise kohta sisaldab osalevate liikmesriikide nimekirja, liikmesriikide poolt endale võetud kohustuse nimekirja, mis hõlmab kaitsekulutuste regulaarset suurendamist kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks, PESCO juhtimisstruktuuri koos ülemtasandiga, mille eesmärk on säilitada PESCO sidusust ja eesmärke, mida täiendavad spetsiaalsed juhtimisprotseduurid projektide tasandil ning halduskorraldusi, mis hõlmavad PESCO sekretariaadi funktsioone projektide tasandil ja rahastamise alal.
Ühes otsusega PESCO käivitamisest võtsid liikmesriigid vastu ka deklaratsiooni, milles tervitavad poliitilist kokkulepet 17 ühisprojekti kohta. Projektid katavad kaitsevaldkondi nagu väljaõpe, võimearendus ja operatiivvalmisolek. Need esialgsed projektid saavad välisasjade nõukogu ametliku heakskiidu 2018. aasta algul.
PESCO kohustab EL-i liikmesriike senisest rohkem ja süsteemsemalt koostööd tegema: suurendama kaitsekulutusi, tegema oma üksusi kättesaadavaks EL-i operatsioonideks, looma ühiseid sõjalisi võimeid ja tugevdama kaitsetööstust. Seejuures säilib liikmesriikidel suveräänne õigus juhtida oma riigikaitset.