/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2015/09/15/4492785t1h6a55.jpg)
Pühapäeval lõppenud lisaõppekogunemise Okas järel tõdes kaitseväe juhataja kindral Riho Terras, et reservistid oskavad ja tahavad Eestit kaitsta.
Terras: reservistid oskavad ja tahavad oma riiki kaitsta (8)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õppuse eesmärk oli kontrollida riigikaitse käsuahela toimimist valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelase kogunemiseni ning millest võttis osa 524 reservväelast.
Kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase sõnul näitas kaitseväe teine lisaõppekogunemine, et reservväelased tahavad ja oskavad Eestit kaitsta. «Okas 2017 näitas selgelt nii seda, et riigi kutse peale tullakse kokku kui ka seda, et juba järgmisel päeval peale linnakusse kogunemist oli äsja formeeritud pataljon võimeline väljaõpet alustama. Ning mis kõige tähtsam: üksus oli lahingvõimeline,» ütles kindral Terras. «Reservväelased on ära teeninud nii suure tänu kui tunnustuse.»
6. detsembril kell 9.33 valitsuse otsusega teenistusse kutsutud reservväelased pidid kaitseväe Jõhvi linnakusse ilmuma hiljemalt 7. detsembri kell 9. Väljaõpet alustasid 1. jalaväebrigaadi Viru pataljoni reservväelased Sirgala harjutusalal 8. detsembril, mil lisaks käsirelvade sisselaskmisele harjutasid reservväelased jao kiirrünnakut. Pioneerid, tankitõrjujad ja miinipildurid alustasid reedel erialarelvade kordusõpet.
Laupäeval jätkus väljaõpe muuhulgas 120-millimeetrise kaliibriga miinipildujate lahinglaskmisega.
Lisaõppekogunemist Okas 2017 võttis osa terve kaitseväe juhtimisstruktuur, merevägi, 1. jalaväebrigaadi Scoutspataljon, NATO Eestis paiknev lahingugrupp ning Ämaris paiknevad Belgia õhuväe õhuturbehävitajad.
Lisaõppekogunemine toimus teist aastat järjest - esimene lisaõppekogunemine toimus eelmise aasta 2. detsembrist 5 detsembrini, mil teenistusse kutsuti üle 300 reservväelase ja kaitseliitlase Põhja- ning Lõuna-Eestis.