Politsei kardab Obama kaotuse korral rahutusi

Barack Obama pidamas kõnet oma toetajatele. Foto: AFP / Scanpix

Vähem kui kahe nädala pärast toimuvate Ühendriikide presidendivalimiste tõttu viiakse kõrgendatud valmisolekusse ka riigi julgeolekujõud.

«Me püüame olla alati valmis halvimaks,» ütles San Fransisco lähedal asuva Oaklandi politseijaoskonna esindaja Jeff Thomason, kes rõhutas tänavuste presidendivalimiste ajaloolisust, sest esimest korda võidakse presidendiks valida afroameeriklane ja asepresidendiks naine, kirjutas telegraph.co.uk. Thomason vihjas sellega vastavalt demokraatide mustanahalisele presidendikandidaadile Barack Obamale ja vabariiklaste asepresidendikandidaadile Sarah Palinile.

Internetis on hakanud levima kuuldused, et kui neljandal novembril toimuvad valimised peaks võitma vabariiklaste kandidaat John McCain, siis võivad demokraatide toetajad koguneda tänavatele.

Ühendriikide suurlinnades viiakse seetõttu kõrgendatud valimisolekusse SWAT-erirühmad, samuti mobiliseeritakse valimiste ajaks lisajõude, et vältida valimistulemustega tekkivaid pingeid. TheHill.com teatel on julgeolekujõudusid tugevdatud nii Chicagos, Philadelphias, Detroidis kui ka teistes suurlinnades.

Bill Clintoni endine nõuandja James Carville, kes oli ka tema naise Hillary Clintoni presidendikampaania eestvedaja, vihjas samuti, et demokraatide toetajaid võib ärritada, kui vastupidiselt valimiste-eelsetele arvamusuuringutele, mis näitavad Illinoisi senaatori Obama selget edu oma pearivaali ees, osutuks valikuks ikkagi Arizona senaator McCain.

Eelnev kogemus on näidanud, et problemaatiliseks võib osutuda ka häältelugemiseprotsess, seda eriti võtmeosariikides nagu California või Florida. 2000. aasta presidendivalimiste ajal võitis vabariiklane George W. Bush oma demokraadist rivaali Al Gore´i kõigest mõnesaja häälega. Vaatamata asjaolule, et üldhäältest kogus Gore rohkem hääli, sai presidendiks tänu Florida 25 valijamehe toetusele siiski Bush.

2004. aasta presidendivalimistel tekkisid segadused aga Ohio osariigi häälte ülelugemisel, kui juriidiliste probleemide tõttu venis häältelugemisprotsess nädalate pikkuseks. Seetõttu üritavad julgeolekujõud olla valmis ka sellisteks olukordadeks, kui lõplikud valimistulemused peaksid taas kord hilinema.

Võimalikke probleeme võib tekitada ka asjaolu, et esimest korda Ühendriikide ajaloos võib presidendiks saada mustanahaline kandidaat. Seetõttu kardetakse eriti suurlinnade getodes just rahutusi mustade ja teiste rahvusvähemuste hulgas.