:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/09/12/7095085t1h2a6b.jpg)
Teisipäeval, 12. detsembril antakse Ameerika Ühendriikides Harvardi ülikoolis president Toomas Hendrik Ilvesele üle küberturvalisuse maailmaliidri auhind.
Ilves saab küberturvalisuse maailmaliidri auhinna (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Auhinnaga tunnustatakse Ilvese rolli küberturvalisuse eestkõnelejana ning panust praktiliste lahenduste leidmisel ja nende lahenduste tutvustamisel aitamaks demokraatlikel riikidel seista vastu üleilmselt kasvavale küberohule.
«Küberturvalisus on üks neist teemadest, millest sõltub demokraatlike riikide vaba enesemääramisõigus,» ütles president Ilves. «Sekkumine demokraatlikesse protsessidesse Ühendriikides, Suurbritannias, Prantsusmaal, Hispaanias ja teistes riikides paneb kahtluse alla demokraatliku maailma põhiväärtused, ja seda ei saa jätta tähelepanuta.»
«Samamoodi sõltub küberturvalisusest ka e-riigi teenuste usaldusväärsus ja seega ka e-riigi tulevik. See on põhjus, miks teadvustasime endale juba e-riigi loomise varases staadiumis, et ükski vahend turvalisuse kaitsmisel ei ole igavene ega absoluutne,» ütles Ilves. «Turvalisust tuleb alati ja pidevalt uuendada, ja me peame olema selles kiiremad ja paremad kui need, kelle siht on turvalisust haavata.»
«Kui tuua paralleele kirjandusega, siis on olukord küberturvalisuse alal sarnane sellele, mida kirjeldas Lewis Carroll: üksnes selleks, et oma positsiooni hoida, peame jooksma nii kiiresti kui suudame. Kui aga tahame edasi liikuda, peame jooksma topelt kiiresti. Seda ongi Eesti teinud. Üleilmsetel kübertuvalisuse aruteludel on Eesti see, kelle poole lahendust oodates vaadatakse. Eesti kogemus aitab meil leida lahendusi mitte üksnes meie endi, vaid kogu digitaalseid riigikorraldamise põhimõtteid rakendava rahvusvahelise üldsuse jaoks,» lisas Ilves.
«Kui alustasin enam kui kaks aastakümmet tagasi Eesti välisministrina, nägin Eestit küll globaalse digitaalse liidrina, kuid kõiki ohtusid ei saanud toona ette näha – juba seetõttu, et tehnoloogiline olukord oli teine,» ütles Ilves. «Toona ei osatud arvata, et internetti, informatsiooni- ja sõnavabaduse vahendit saab kasutada informatsiooni- ja sõnavabaduse vastu. Samas juba toona oli selge, et arusaam turvalisusest on muutumas, ja kui Eesti tahab olla kaitstud, peab ta muutma oma arusaama turvalisusest koos sellega.»
Maailmaliidri auhinna väljaandjaks on Boston Global Forum ning Michael Dukakisi juhtimise ja innovatsiooni instituut. 2015. aastal said maailmaliidri auhinna Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Jaapani peaminister Shinzo Abe, ning 2016. aastal toonane ÜRO peasekretär Ban Ki-moon.
Presidendiametist lahkumise järel on Toomas Hendrik Ilves Stanfordi ülikooli Hooveri instituudis töötades keskendunud riikide digitaalsetele arengutele ning sellega kaasnevatele ohtudele, muu hulgas demokraatlike riikide valimisi ohustavatele küberrünnakutele. Küberohtusid käsitlevates rahvusvahelises ajakirjanduses avaldatud artiklites on president Ilves analüüsinud viimaste aastate küberründeid, mida tuleks vaadata osana katsest sekkuda lääneriikide demokraatlikesse protsessidesse.
Üleilmselt suureneva küberohu vastu on president Ilves pakkunud välja geograafilisest asukohast sõltmatu küber-NATO loomise, mis koondaks demokraatlikel põhimõtetel toimivaid riike, kes näevad küberrünnakute kasutamises ohtu demokraatia tulevikule.