Psühhiaater: kui käsi kirvega tõuseb, on juba hilja

Psühhiaater Raine Pilli sõnul on praegused regulatsioonid haige inimese poole kreenis. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Eesti seadused ei luba määrata tahtest olenemata ravi psühhoosis inimesele, kes näiteks lõhub kirvega mööblit, sest pole reaalset ohtu tema või teiste elule. Psühhiaater Raine Pilli hinnangul peaks ohtlikkusena arvesse võtma ka võimaliku tervisekahju, mis tekib raske psüühikahäire süvenemisel ja ravi puudumisel.

«Meie arstina peame ohtlikuks palju rohkem asju kui kirvega tõusvat kätt. Me teame, mis saab siis, kui käsi kirvega tõuseb: siis ei ole enam abi andmiseks aega,» rääkis Pärnu haigla psühhiaater Raine Pilli. Ta on veendunud, et praegu Eestis kehtiv tahtest olenematu ravi määramise korra karm regulatsioon ei arvesta asjaoluga, et ravita jäämine võib haige enda tervist oluliselt kahjustada.

Eesti põhiseadus ütleb, et vabaduse võib võtta ainult siis, kui inimene on kas endale või teistele ohtlik. «See suhteliselt lühike lause panebki psühhiaatrilise abi seadusele katuse,» selgitas Pilli. Ta lisas, et paraku on ohtlikkus meditsiinilises mõttes märksa laiem.