Viru tänava lillemüügiputkad pannakse ükshaaval oksjonile

Viru tänava lilleturu müügiputkad antakse rendile ükshaaval suulisel enampakkumisel, kusjuures ühe enampakkumise võitja enam järgmistel pakkumistel osaleda ei saa.

Linnavolikogu toetas neljapäeval abilinnapea Aivar Riisalu esitatud eelnõu, kus olid kirjas rendile andmise tingimused. «Linnavalitsus teeb volikogule ettepaneku kinnitada selle lilleturu 14 boksi avaliku suulise enampakkumise tingimused. Me oleme veendunud, et sellise läbipaistva käitumisega saame nende rendipindade kasutusse andmisega linnale väga hea rahalise tulemuse. Meie valitud tee õigsust kinnitab see, et asja ümber on päris palju kirgi. Endised kauplejad arvavad, et peaksime jätkama vanamoodi, meie nii ei arva. Oleme kehtestanud rendi enampakkumise alghinnaks tuhat eurot, mis on mõnevõrra kallim kui varasema turupiletiga praktika, aga elav huvi selle objekti vastu annab meile alust arvata, et enampakkumine läheb edukalt,» rääkis Riisalu volikogu istungil eelnõu tutvustades.

Iga müügikioski suurus on 10,5 ruutmeetrit ja need antakse rendile kolmeks aastaks enampakkumisel rendi alghinnaga tuhat eurot kuus, millele lisandub käibemaks.

«See juriidiline või füüsiline isik, kes on ühe boksi enampakkumise võitnud, järgmistel pakkumistel enam osaleda ei saa. Me välistame selle, et üks omanik saaks enda kätte rohkem kui ühe boksi. Piirav asjaolu on ka see, et rentnikul pole õigust boksi hiljem allrendile anda,» selgitas Riisalu.

Lillekioskite esise kõnniteepinna kasutusse andmine toimub eelnõu kohaselt Kesklinna valitsuse määratud tingimustel. Iga kioski ette kõnniteele laotud lillevaasid ning tulu, mida lillemüüjad seal teenisid, oligi üheks põhjuseks, miks linn hakkas omal ajal abilinnapea Arvo Sarapuu juhtimisel lilleturgu eraettevõtja käest üle võtma. Nimelt rentis aktsiaselts GMP Grupp kioskeid lillemüüjatele edasi ning küsis raha ka kioskite ette jääva tänavapinna eest.

Linnavalitsus himustas seda raha aga endale. Küll pöörduti selles küsimuses munitsipaalpolitsei, küll Kesklinna valitsuse poole. Sealsed ametnikud aga leidsid, et raha kasseerimine pole nende töö. Linnavalitsus käis erafirmaga kaks aastat kohut kuni lõpuks 2013. aastal sai linn kioskid taas enda kätte ning varasemad kauplejad võisid jätkata kauplemist Tallinna Turgude müügipileti alusel.

Tänavu sügisel hakkas linnavalitsus lilleturgu renoveerima ning pärast tööde lõppu tahab linn leida uued rentnikud suulise enampakkumise teel. See on tekitanud paksu verd varem seal lilli müünud ettevõtjates, kes leiavad, et eelis peaks olema nendel.

«Meid on päris palju üritatud väga kalliste advokaatide abil segada selle protsessi normaalsel läbiviimisel. Nii et huvi on päris suur,» lausus Riisalu.

Linnavolinikke huvitas peamiselt, kuidas kavatseb Riisalu tagada selle, et üks pakkuja ei saaks enda kätte mitut müügiboksi. Viimasena võttis sõna Reformierakonna fraktsiooni liige Taavi Rõivas, kes leidis, et senise olukorra muutmine on väga mõistlik. «Õnneks või kahjuks, aga igatahes on asjade selline korraldus Tallinna linna puhul innovaatiline. Äkki tehaksegi nüüd üks igati läbipaistev enampakkumine. Selle üle on mul ainult hea meel. See kavatsus, et igal boksil oleks erinev rentnik, on konkurentsi seisukohast mõistlik. Ma soovin linnavalitsusele jõudu selle elluviimisel ja me toetame seda, sest status quo muutmine läbipaistvamaks ja õiglasemaks on igal juhul põhjendatud,» ütles Rõivas.

Kohal viibinud 69 linnavolinikust hääletas eelnõu poolt 54, ühtegi vastuhäält ei olnud ja nii andiski volikogu rendioksjonile rohelise tule.