/nginx/o/2008/10/01/78707t1h4c8f.jpg)
Oktoobri alguses protestiga halduskohtu poole pöördunud Harju maavanem vaidlustas veel ühe Keila volikogu otsuse, mis samuti puudutab sealsete koolide likvideerimist.
Harju maavanem pöördus Keila koolivaidluses taas kohtusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maavanem Värner Lootsmann pöördus nüüd protestiga halduskohtusse eesmärgiga tühistada täielikult Keila volikogu 30. septembri otsus «Keila Algkooli ja Keila Gümnaasiumi lõpetamine», teatas Harju maavalitsus.
Oktoobri alguses oli maavanem kohtus vaidlustanud volikogu 26.veebruari otsuse «Keila Algkooli ja Keila Gümnaasiumi tegevuse lõpetamine ning õiguste ja kohustuste üleandmine sihtasutusele Keila Hariduse Sihtasutus».
«Olin sunnitud protestiga kohtu poole pöörduma, kuna läbiviidud järelevalve käigus Keila linnale tehtud ettepanekut viia otsus kooskõlla seadusega, Keila linnajuhid seadusega ettenähtud tähtaja ehk 15 päeva jooksul ei täitnud,» lausus maavanem. «Kahju, et taas peab kohus sundima Keila linnajuhte seadust järgima.»
Lootsmanni hinnangul on tänaseks võimatu lihtinimesele selgeks teha, mis Keila koolireformimisel toimub.
«Kõigepealt võtsid linnajuhid seadusega vastuollu minnes vastu otsuse, mille kohaselt antakse munitsipaalkoolide pidamine sihtasutuse näol erakätesse,» märkis ta. «Kahjuks tühistas sellesama õigustühise otsuse alusel haridus- ja teadusministeerium Keila munitsipaalkoolide koolitusload.»
Kui maavanem näitas järelevalve käigus ära esialgse dokumendi (26. veebruari otsuse) vastuolu seadusega, otsustasid linnajuhid kasutada teist võimalust, tõdes Lootsmann.
Tema sõnul viitasid Keila linnajuhid 30. septembril vastu võetud otsuses faktile, et koolitusluba on tühistatud ja seega võib nüüd selle põhjal kooli lõpetada.
Kuidas said linnajuhid eeldada, et ministeeriumi dokument on kehtiv, kui nad olid selle aluseks olnud akti omalt poolt kehtetuks tunnistanud, on küsimus, millele ka neil endil vaevalt vastust leidub, lisas maavanem.
«Segadusi on veel mitmeid ja on kahju, et ükski seaduse nõue pole seni Keila linnajuhte takistanud seadusevastaseid ega Keila lapsvanemate soove eiravaid otsuseid vastu võtmast,» märkis Lootsmann.
Ta lausus, et kannatajaks pooleks ei ole mitte Keila linn ega riik, vaid Keila koolide õpetajad ja õpilased, kelle jaoks ebamäärane olukord ei tohiks enam kesta.