Komandode elupäästevõimekus on tänavu rahanappuse tõttu väiksem

Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Eestis jäävad tänavu keskmiselt pooleks aastaks elupäästevõimekuseta 27 päästekomandot üle Eesti.

Päästeameti teatel tingib olukorra aasta alguses kehtima hakanud päästjate töökorralduse muudatus, millega arvestatakse päästjate tööaja sisse kõik 24 tundi, erinevalt eelmisest aastast, mil 24-tunnise valvevahetuse sees oli ka kahetunnine tasustamata puhkeaeg.

Päästjate sissetulek jäi samaks, aga aastas tuleb igal päästjal kaheksa vahetust vähem töötada. Elupäästevõimekuse tagamine möödunud aasta tasemel eeldanuks nelja miljoni euro suurust rahalist katet, kuid seda käesolevaks aastaks ei eraldatud.

Päästemeeskonnad peavad nüüd ajutiselt töötama väiksema koosseisuga ja 27 komandol kaob keskmiselt kuueks kuuks aastas elupäästevõimekus.

«Päästeasutused annavad endast parima, et teenuse kvaliteedi langus oleks võimalikult väike, kuid olemasoleva eelarvega pole seda võimalik vältida,» tõdes päästeameti peadirektor Kalev Timberg. «Kui ühel komandol elupäästevõimekus ajutiselt kaob, tagatakse see teistes lähedal asuvates komandodes,» lisas ta.

Põhja-Eesti päästjate usaldusisiku Ivo Pauluse arvates on tekkinud olukord vastuoluline: «Päästjad ei tee enam tasuta töötunde, samas ei ole ilma meeskonnata päästeautost kasu, sest valvevahetustes on mehi vähe,» märkis ta.

Elupäästevõimekus eeldab päästeameti teatel vähemalt nelja päästjat meeskonnas ning nad peavad olema võimelised sisenema põlevasse hoonesse ning suitsustest ruumidest inimesi otsima ja päästma.

Erandkorras võib suitsusukeldumist teha ka kolmeliiklmeline meeskond. Varasematel aastatel on päästeamet suurendanud elupäästevõimekusega komandode osakaalu. Väiksemad komandod, kus puudub alaliselt elupäästevõimekus, tegelevad tulekustutustöödega, kuid neil ei ole võimalust tulekahju korral hoonesse siseneda, et sealt inimesi välja tuua.

Aastaringselt suudetakse elupäästevõimekus tagada vähemalt 40 komandol. Kokku on riiklikke mehitatud päästekomandosid 83.